pühapäev, 15. november 2015

armastusest messide ja karussellide vastu

Eelmise nädala reedest kuni selle nädala esmaspäevani toimus Die Rintelner Herbstmesse. Otsustasime Alina ja Piaga sinna laupäeval minna. Otsus tuli väga kiiresti! Jõudsin kella kuue aeg spast koju ning tuli välja, et 45 minuti pärast võiks juba messile minna.

Jõudsime kella seitsmeks linna ning uudistasime ringi. Sõitsime mitme karuselliga ringi ning nautisime õhtut. Ostsime crepe'sid ja ma võtsin selle muidugi Nutellaga. Väga maitsev oli ning sain kõhu täis. Ostsin endale ka colat joogiks (üks klaasitäis maksis 3 eurot) ning huvitav oli see, et kui viisin klaasi tagasi, siis sain 1 euro tagasi.

Alina ja Pia lahkusid kell üheksa ning sain natukese aja pärast Christopheriga kokku (ta tuli enda parima sõbraga ka messile). Olin nendega umbes pool tundi ning sain Melinaga kokku. Ta oli messil enda sõpradega ning veetsin nendega aega kuni kolmveerand üheteistkümneni, sest vihma hakkas sadama. Sain uuesti Christopheriga kokku ning olime linnas poole kaheteistkümneni. Ema tuli meile järgi ning sõitsime kodu poole. Tore õhtu veedetud toreda seltskonnaga!



Selle nädala kolmapäeval läksime isa ja väikevennaga õhtul Mindenisse, sest seal toimus samuti üks mess. Saime vanaema ja vanaisaga kokku, vestlesime ning uudistasime jällegi ringi. Käisime väikevennaga koos ühel atraktsioonil, mis oli mini versioon Ameerika mägedest ning see väntsutas ikka meid väga. Samuti käisime koos ühel suurel vaaterattal. Vaade oli hea, kuid väga väga külm oli.





Otsustasin minna veel ühele atraktsioonile, mida tegelikult kartsin. Eestis on see Tivolis ka olnud ning üks kord oli mul isegi võimalus minna, kuid loobusin, sest kartsin seda väga. Kolmapäeval mõtlesin, et nüüd või mitte kunagi ning läksingi. Atraktsioon oli 42 meetrit kõrge ning kiirus oli 110 km/h. Kiljusin üsnagi palju ning väga lahe oli! Terve õhtu värisesin, kuid see oli seda väärt.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar