teisipäev, 12. mai 2015

Kuidas kõik alguse sai...

Hallo!

Olen jälginud juba pikemat aega väga paljude vahetusõpilaste blogisid ning enamus just alustavadki enda blogi just postitusega "kuidas kõik alguse sai" ehk siis algusest lähemalt. Mina alustasin enda blogi nn "kes? mis? kus?". Mõtlesin, et võiksin lõpuks teha postituse ka selle kohta, miks ma üldse otsustasin vahetusõpilaseks hakata, kust mul selline mõte tuli, miks ma teen blogi jne.


Kust tuli mõte hakata vahetusõpilaseks?


Meil käisid ühel sügisesel päeval koolis YFU vabatahtlikud (endised vahetusõpilased), kes rääkisid YFUst, organisatsiooni võimalustest, kogemustest ja julgustasid meidki midagi sarnast ette võtma. Mäletan väga täpselt, et mina sellest loengust osa ei võtnud. Muidugi oleks olnud tore kuulda, mida räägitakse, kuid otsustasin ikkagi mitte minna. Olin kindel, et ma ei suudaks niikuinii minna kuhugi kaugele, eriti veel nii pikaks ajaks ja teades ka programmide hindasid, siis tekkis kohe blokeering ette. Mitu inimest minu klassist käis muidugi kohal ning tagasi tuldi väga positiivsete emotsioonidega. Mitu neist olid kohe kindlad, et nad tahavad minna, ülekaalus oli soov minna USAsse. Olin endiselt arvamusel, et see pole päris minu jaoks, kuid soovisin teistele palju edu, kui nad selle mõtte ellu viivad.

19. juuli 2014 sõitsin ma Eesti Punase Ristiga Saksamaale, täpsemalt Raisdorfi. Kohal olid Eesti ja Saksa Punase Risti noored. Saksa Punase Risti (SPR) grupis oli ka üks pikka kasvu poiss, kes oli elurõõmus ja tundus huvitav. Tema nimeks oli ja on Rudolf-Gustav Hanni. Sain teada, et ta veetis ühe aasta Saksamaal vahetusõpilasena ning ta oli tulnud mõneks ajaks jälle Saksamaale. Kui 9-päevane laager läbi sai, sõitsime koju ja ma mõtlesin terve tee, milline tunne oleks ikkagi olla üks aasta eemal, jättes mõneks ajaks maha oma pere, sõbrad, kassi ja muu toreda. Kujutasin kõike ette väga põnevana ning iga päev uurisin rohkem YFU kohta. Saksamaal viibitud aeg andis mulle juurde kindla teadmise, et kui lähen vahetusõpilaseks, siis just Saksamaale!

Miks ma otsustasin hakata vahetusõpilaseks?


Näen seda kui suurepärast võimalust enese tõestamiseks, enda proovile panekuks ja kogemuste saamiseks. Muidugi on aastaks lahkumine veidike hulljulge otsus. Veedan aasta võõras riigis, kus on võõrad inimesed, võõras keel ja võõras keskkond. Pean üritama kõigega hakkama saada ja ikka elus püsima. Muidugi aitab kaasa ka see, et tahan igapäevarutiinist ning mugavustsoonist välja pääseda. Eks näis, kuidas mu aasta välja kujuneb. Ootan seda juba väga!


Kust ma saan motivatsiooni?


Suurimateks motivaatoriteks on siiani olnud paar 24. lennu (meie lennu) vahetusõpilast, endised vahetusõpilased ning neist kõige rohkem Rudolf-Gustav Hanni. Kui poleks Rudolfit, poleks ma arvatavasti sellisel mõttel, et lähen aastaks minema. Ta on olnud mulle suureks toeks ning olen talle selle eest tohutult tänulik.

Muidugi motiveerib mind ka see, kui saan YFU poolt kirja "Sinu nimele on tulnud toetus". Tohutult hea tunne tekib, kui keegi on otsustanud minu unistust toetada ja soovib mulle veel eraldi palju jõudu ning jaksu. Olen tohutult tänulik neile, kes on juba otsustanud mind toetada ja usuvad minusse!
Endiselt tuletan meelde, et kindlasti toetage mind. Aitate kaasa sihikindla tüdruku unistuse täitumisele. Kanna toetus YFU Eesti MTÜ arveldusarvele: Swedbank a/k EE042200221001141378
Selgituseks: Aitan täita Kairit Siilaku unistust Saksamaal!

Miks ma otsustasin teha blogi?

Teen blogi selleks, et tulevased vahetusõpilased saaksid lugeda minu seiklustest, et mu pere ja sõbrad saaksid lugeda mu tegemistest ja et ma saaksin hiljem meenutada oma ettevõtmisi.
11. klassis on vaja teha ka uurimistöö või praktiline töö. Minu praktiliseks tööks ongi see blogi. Muidugi on praktilises töös lisaks palju juttu YFU ja vahetusõpilaseks olemise kohta.

Kui kaugel ma hetkel olen?

Väljasõit on 79 päeva pärast. Puudu on veel 6670 eurost 1881,5 eurot. Olen 101% kindel, et saan raha õigeks ajaks kokku. Kui toetajate abiga veel puuduolev summa kokku ei tule, investeerin sellesse enda raha! Igatahes on minek minu jaoks täiesti kindel. Ei jõua ära oodata!

Auf Wiedersehen!