Juba üks kuu. 31 päeva.
JUBA!
Millised on emotsioonid?
S E G A S E D.
See kuu on läinud tohutult kiirelt ja olen olnud väga hõivatud. Kui juba üks kuu on nii kiiresti läinud, mis siis järgmisest 10st kuust saab?
Olen tohutult rõõmus ja tänulik, et saan siin olla. Olen kõigega tohutult rahul. Tänan kõiki, kes on mulle toeks olnud (+ teen toetajate kohta ka millalgi lähiajal postituse).
Vahetusaasta on tunduvalt raskem, kui arvasin. See on väga koormav, eriti emotsionaalselt.
Tohutult suurt koduigatsust pole veel tundnud, aga eks neid väikseid hetki on ikka olnud, kui olen mõelnud, et tahaks koju ja teiste juurde. Olen ka paar üksikut korda pisaraid valanud, kuid pere on mulle suureks toeks olnud.
Olen õppinud siinse aja jooksul inimesi rohkem hindama ja nendega veedetud aega väärtustama. Eestis tegin ka seda, aga siin olen sellele rohkem tähelepanu pööranud. Olen hakanud mõistma, kui raske on tegelikult häid sõpru leida, veel raskem on see sel juhul, kui keelebarjäär on takistuseks.
Annan ka hetkel siia saadetud küsimustele vastused:
Kes on sulle olnud kõige suuremaks toeks seoses vahetusaastaga?
Enne vahetusaasta algust kindlasti mu pere ja kõige lähedasemad sõbrad, vahetusaasta jooksul vahetuspere :)
Tähistasite taasiseseisvuspäeva ka perega?
Rääkisin perele kogu loo Eesti iseseisvumisest ja seda puudutavast ajaloost. Olime sama päeva õhtul üldse Nina ja Floriani sünnipäeva tähistamas, seega otseselt aega ei olnud. Kuid mina tähistasin seda üksi ikka. Eesti on tore koht.
Kas vahetusvanemad on väga ranged?
Kõik on väga neutraalne. Austan neid väga, lisaks veel peretraditsioone- ja reegleid. Me saame omavahel väga hästi läbi ja ei ole põhjust olnud, et nad peaksid minu vastu ranged olema. Kõik on siiani väga super olnud.
Oled endale juba silmarõõmu ka leidnud? ;)
Ütlen ausalt, et Saksamaal on ilusad noormehed, kuid ma ei ole endale kindlat silmarõõmu leidnud :)
Kuidas keelega läheb? Valdad juba suhtlustasandil?
Keelega läheb tasapisi. Suhtlustasandil veel ei valda, kuid vajadusel saan hakkama. Saan rohkem aru kui rääkida oskan, aga eks see kõik tuleb ajaga. Pere on öelnud, et olen tubli ja olen ühe kuuga juba palju arenenud, kuid ise ma seda nii väga ei tunne. 10 kuud on ees, jõuan ilusti ära õpitud.
Millega Saksamaal vabal ajal tegeled? Oled saanud endale uusi hobisid?
Õpin saksa keelt ja kirjutan uusi sõnu üles. Järgmisest või ülejärgmisest nädalast lähen tantsustuudiosse hiphopi tantsima. Koolis saab valida ka erinevaid kursusi juurde (nt. ökoloogia, ujumine, sõudmine jne), siis võib-olla võtan sealt ka midagi. Kuna ma tahtsin ka kitarri õppida (Eestis tegin algust, kuid andsin üsna lühikese aja pärast alla), siis õpin seda siin. Mu isa mängib kitarri ja ta on isegi bändis, seega ta õpetab mulle :)
Homme on juba esimene koolipäev. Tegelikult võin öelda, et täna, sest Eesti aja järgi on juba uus päev käes. Peaksin juba magama minema, et ilusti välja puhata. Kell kuus on äratus ja lähen hommikul Alinaga koos kooli (ta elab minust ühe tänava kaugusel). Ta isa pidi meid viima ning nad pidid mulle kell 7.05 järgi tulema, seega saan õnneks autoga kooli mindud. Muidu pean hakkama hommikuti bussiga kooli minema, mis väljub 6.43, seega pean hakkama üsna vara ärkama, sest kell 7.45 hakkavad juba tunnid pihta.
Väike närv on sees, sest näen enda klassi esimest korda (tean enda klassist ainult kolme inimest). Kuna koolis on kokku umbes 1700 õpilast, siis terve kool on absoluutselt uusi nägusi täis. Positiivne on see, et ma ei pea õpikuid ostma (teised peavad), sest saan need koolilt. Ma ei tea, kas me saame mingid töövihikud ka, aga kui saame, siis pean nende eest maksma.
Käisime üleeile Mareni, Alina, Pia, Vanessa ja Vivianega koolis. Saime paari õpetaja kohta rohkem infot. Minu inglise keele õpetaja pidi tore ja sõbralik olema. Bioloogia ja füüsika õpetaja pidi range olema. Teiste kohta ei tea ma veel midagi.
Valisin endale ka koolis kapi. Me ei pea nende eest midagi maksma, pidime ainult kapile luku muretsema. Minu kapp on klass number 314 kõrval (meie klass) ja kapinumber on 9 (igaks juhuks kirjutan siia, äkki unustan ära, haha).
Koolis pole aktust ega midagi taolist nagu Eestis. Tegelikult on küll aktus, aga see on ainult viiendale klassile, nojah. Meil tuleb vist klassijuhatajatund, kohtumine Hr Büttneriga ja veel midagi. Tunniplaani kohta ei oska veel midagi öelda, eks homme selgub.
Saan kell 7.30 Mareniga kooli juures kokku, sest ta käib minu klassis ja ta tunneb kooli. Koolist tulen tagasi bussiga number 812. Kooli juures on palju bussipeatusi, kuid mulle näidati juba, millisesse mina minema pean. Õnneks tuleb Alina ka bussiga tagasi, seega tulen temaga koos.
Hoidke mulle pöidlaid, et ma päeva vastu peaksin ja et ma klassi ette minnes ei komistaks.
Bis morgen
