Teisipäev, 20. oktoober 2015

Eesti vs Saksamaa: koolisüsteemide erinevused

Hallo!

Viimased päevad on tohutult kiiresti möödunud ning terve see nädal möödub topeltkiirusel. Nii palju on toimunud ja hakkab ka toimuma. Hoian teid võimalikult tihti kursis!

Otsustasin teha postituse Eesti ja Saksamaa koolisüsteemide erinevuste kohta. Mitmed inimesed on palunud mul seda teha (üks kõige tahetumaid postitusi) ning pidevalt küsivad, kas on juba valmis. Kohe on! :D

Igatahes mainin kohe ära, et toon välja erinevused enda saksa (10-4) ja eesti (lõpetasin 10.) klasside ning saksa (Gymnasium Ernestinum Rinteln) ja eesti (Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi) koolide vahel. Mõned üksikud erinevused puudutavad ka tervet riiki. Tegu on puhtalt minu arvamuse ja tähelepanekutega! Olen need erinevused endale märkmikusse kirja pannud koolis oldud aja jooksul ning nüüd jagan neid teiega. Arvasin alguses, et neid erinevusi ei tule väga palju, aga minu arvates tuli ikka küll. :D

Aga igatahes alustame:

  • Hinded 1-6 / 1-5. Saksamaal on kuni kümnenda klassini (kaasa arvatud) võimalik saada hindeid ühest kuueni. Üks on parim hinne, kuus on halvim (ehk siis see tähendab, et kukkusid läbi). Eestis on võimalik saada hindeid ühest viieni. Viis on parim ja üks on halvim (minu arust saad sa ühe, kui sa oled töö ajal puudunud (esialgu saad ! ning kui 10 päeva jooksul ei paranda ära, siis see muutub üheks), kui keeldud tööd tegemast või kui lihtsalt kukud läbi).
  • + ja - tähtsus. Saksamaal mängib üsna suurt rolli see, et kas sa said hindele + või - juurde. Eestis see nii suurt rolli ei mänginud.
  • Õpikud. Saksamaal on igal liidumaal enda õpikud (seega mul siis Niedersachseni omad). Eestis oli terve riigi peale põhimõtteliselt samasugused õpikud.
  • Klasside vahetus. Saksamaal liiguvad üldjuhul õpetajad klasside vahelt ning õpilased püsivad enda klassiruumis (paaris üksikus tunnis oleme teises klassiruumis). Eestis sellist asja ei olnud. Eestis pidime meie, õpilased, liikuma klasside vahel.
  • 1700 vs 400. Siin saksa koolis on õpilasi umbes 1700. Eestis oli aga umbes 400. Meie saksa koolihoone on ainult kahekorruseline ning eesti koolihoone viiekorruseline + garderoob 0. korrusel. Hea meelega paigutaksin 1700 õpilast viiekorruselisse kooli ning 400 kahekorruselisse, sest koolis, kus on kaks korrust ja 1700 õpilast, on vahetundides põhimõtteliselt võimatu liikuda ning pead tükk aega ootama, et saaksid paar sammu astuda.
  • Plaksutamine vs koputamine. Kui keegi teeb Saksamaal klassis presentatsiooni või midagi selle taolist, siis koputatakse laudadele. Eestis aga plaksutatakse. Esimesel koolipäeval olin küllaltki ehmunud "miks te koputate? miks te ei plaksuta? mis toimub? appi!". Praeguseks olen koputamisega ära harjunud ja pean seda normaalseks. Vahepeal, kui olen väsinud või unine ja ei jaksa kätt laua peale tõsta, et koputada, siis koputan lauda alt poolt.
  • Käe tõstmine vs sõrme tõstmine. Kui keegi tahab midagi klassis öelda, siis tõstetakse selleks  üldjuhul sõrm. Eestis tõstetakse üldjuhul kätt.
  • Tundide algus. Kui õpetaja siseneb klassi, siis Eestis olin harjunud tõusma püsti ja seisma niikaua, kuni õpetaja ütles "istuge". Siin sellist asja ei eksisteeri! Vähemalt minu klassis mitte. Kui õpetaja siseneb klassi, siis kõik istuvad rahulikult enda kohal. Õpetaja tervitab õpilasi alati esimesena! Olin esimesel koolipäeval väga segaduses ja šokeeritud. Ma olin ainuke, kes tõusis püsti, kuid mulle öeldi siis kõrvalt, et istuksin tagasi toolile ning küsiti, miks ma püsti seisan. Pean püsti tõusmist viisakuseks ja õpetajate austamiseks. Nüüdseks olen samuti sellega ära harjunud. Eestis tuleb hakata uuesti ümber harjuma.
  • Koolitoit. Oi, kuidas ma igatsen Eestis saadud tasuta koolitoitu! Siin peab söögi eest maksma. Meil pole isegi söögivahetunde. Söökla on olemas küll, aga see töötab põhimõtteliselt väikse kohviku või puhvetina. Sealt saab võileibu, saiakesi, muffineid, jooke jne osta. Kooli lähedal on ka üks väike pood, kus paljud käivad pikematel vahetundidel süüa ostmas.
  • Vahetundide pikkused. Nagu ma mainisin, siis söögivahetunde siin Saksamaal mul ei eksisteeri. Küll on mul aga vahetunnid endiselt olemas. Vahetundides veedan üldjuhul aega Christopheri ja tema grupiga, kuhu ma olen nüüdseks juba sisse sulandunud. Peale teist tundi on paus 20 minutit. Peale neljandat tundi on paus 15 minutit. Ülejäänud tundide vahel on paus 5 minutit. Kuna koolimajas läheb liikumisega aega, siis on alati vaja kella vaadata, et sa ikka õigeks ajaks kuhugi jõuaksid. Kui sul on ühes päevas 9 tundi, siis üks tund on alati vaba. Ehk siis 8 ainetundi ja üks vaba tund. Mul on 9 tundi esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Võtan vaba tunni üldjuhul söömiseks ja puhkamiseks. Kaheksanda ja üheksanda tunni vahele pole määratud vahetundi, seega teeme aktiivselt tööd edasi. Eestis on kolm vahetundi 20 minutit pikad (söögivahetunnid) ja ülejäänud vahetunnid 10 minutit pikad.
  • Koolipäeva algus. Eestis algasid mu tunnid 8.10. Siin Saksamaal algavad hoopiski 7.45, seega pean varem üles ärkama, mis pole just kõige toredam.
  • Vaheajad. Eestis on enamikel koolidel samal ajal vaheajad (v.a. mõned koolid). Saksamaal on vaheajad alati erinevatel aegadel, olenevalt liidumaast. Paljudel liidumaadel on lisaks vaheaegadele veel paar päeva puhkust koolist (mul on jaanuari lõpus kaks koolivaba päeva ja mais samuti kaks päeva vaba).
  • Kooli algus ja lõpp. Eestis algab üldjuhul kool esimesel septembril (mõndadel koolidel on erandid) ja lõpeb juuni alguses (jällegi olenevalt koolist). Saksamaal algab iga aasta kool erineval ajal. Väga suurt rolli omab ka see, mis liidumaal sa elad. Sel aastal lõppesid Niedersachsenis (NI) koolid 22. juulil ning algasid 3. septembril. Järgmine aasta lõppevad NI koolid 22. juunil ning algavad 4. augustil. Leian, et tulin väga õigel ajal, sest see kooliaasta on lühike. :D
  • Tundides kaasa töötamine. Minu klassis teevad põhimõtteliselt kõik kaasa, tõstavad sõrme kogu aeg ning tahavad kaasa rääkida. Eesti koolis see päris nii ei olnud. Keegi eriti ei tõstnud kätt ning peaaegu kõik unelesid. Samuti ei istu siin keegi tunni ajal telefonis nagu Eestis. Väga palju on ka konspekteerimist. Eestis oli üldjuhul nii, et õpetaja näitas slaidiesitlustelt konspekte ja me kirjutasime ümber. Siin me peame ise õpetajat kuulama ja ise konspekteerima.
  • Grupid. Vahetundides ringi liikudes märkan igal pool erinevaid gruppe, kuhu kuuluvad kindlad inimesed, kes pidevalt aega koos veedavad. Eestis sellist asja väga ei kohanud. Kindlasti olid olemas mingisugused grupid, aga kindlasti ei olnud olukord selline nagu siin. Mingil määral on see gruppides olemine halb, sest paljud tahavad mingisse gruppi kuuluda, kuid neid ei aksepteerita või nad ei sulandu sisse.
  • Huvitegevus. Gymnasium Ernestinum Rinteln pakub väga palju erinevaid huviringe ja spordigruppe, millega saab liituda. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis sellist asja ei olnud. Kui tahtsid kuhugi minna, siis pidid endale ise mingi huviringi leidma ning üldjuhul pidi selleks teisse linna sõitma.
  • Rattad. Umbes 20% õpilastest (umbes 300 õpilast) tulevad hommikuti kooli rattaga. Muidugi nüüd, kui on juba külmem, jääb neid vähemaks, kuid ikkagi tuleb neid rattaga kooli väga palju. Eestis see nii ei olnud. Muidugi oli paar üksikut inimest, kes otsustasid rattaga tulla, kuid võrreldes siinse kooliga, on olukord väga erinev.
  • Bussid. Pikk ootamine ning vahepeal on tunne, et see võtab terve igaviku aega. Väga tihti jäävad need ka hiljaks (pünktlichkeit!!!). Luban, et Eestisse tagasi tulles ei vingu ma enam busside hilinemise pärast. Samuti tuleb siin neid busse väga harva. Kui soovin koolist koju bussiga minna, siis pean enda aega väga hästi arvestama. Bussid tulevad kooli juurest 7.15; 8.23; 11.35; 12.30; 13.20 ja 15.45. Rohkem ei tule. :D
  • Huvitavad õppeained. KJJGs olid kõik õppeained tavalised ja traditsioonilised. Siin õpime me peale tavatundide veel poliitikat ja filosoofiat. Samuti on võimalus ka näitlemises/teatris käia, kuhu mina ei läinud.
  • Keelte õppimine. Eestis õppisin ma eesti, inglise ja vene keelt. Need, kes läksid gümnaasiumis sotsiaalrakendusse, said soome keele ka veel juurde, aga kuna ma olen reaal-looduses, seega mul soome keelt pole. Siin õpime me saksa ja inglise keelt. Veel peame valima hispaania, prantsuse ja ladina keele vahel. Paljud õpivad peale saksa ja inglise keele veel hispaania + prantsuse keelt. Seega valikuid on eesti koolist rohkem!
  • Teooria vs praktika. Eestis rohkem teooriat, Saksamaal rohkem praktikat. Väga tähtsaks peetakse siin grupitöid ja meeskonnatöö arendamist. Tundides on rohkem arutlemist ja vähem kirjutamist.
  • Muusika. Eestis õppisime muusikaõpetuses ajalugu ja laulsime. Siin me õpime teooriat, ajalugu, loeme muusikapalu ja laulame. Kuna ma ei tea teooriast mitte midagi, siis enamuse aja tunnist olen lihtsalt väga segaduses. Olen kindel, et eesti keeles oleks mul raske aru saada, aga saksa keeles on olukord veel hullem.
  • Kunst. Eestis me ainult joonistasime kunstiõpetuses. Siin me joonistame, õpime teooriat, kompositsiooni ja analüüsimist. Meie kunstirühmas õpitakse rohkem teooriat, teises rühmas tehakse rohkem praktilisemaid asju (skulptuurid jne). Samuti on mulle ka väga uus see, et me peame tegema kunstiõpetuses kodutöid!
  • EKSAMID. Siin nimetatakse suuri kontrolltöid eksamiteks ning neid tehakse ühes aines aasta jooksul ainult paar korda. Samuti tehakse eksameid IGAS AINES! Samuti ka kunsti- ja muusikaõpetuses, näitlemises, spordis, poliitikas jne. Huvitav on ka see, et siin koolis on eraldi ruumid, kus kirjutatakse eksameid.
  • Õpilasesindus. Eestis olin ma kaks aastat õpilasesinduse liige ning esindasin enda klassi. Pidevalt toimus erinevaid üritusi. Siin koolis pole kahjuks õpilasesindust. On olemas küll mingi grupp, kus on inimesed igast klassist (kaks inimest ühest klassist), aga nad otseselt ei korralda/tee midagi koolielu edendamiseks. Koolis on vähe üritusi ning need on korraldatud mingite teatud klasside poolt.
  • Erinevad kultuurid. Meie koolis on palju erinevatest kultuuridest ja riikidest inimesi. Palju inimesi on Türgist. Koolis on ka kaks vahetusõpilast- üks tüdruk Šveitsist ja mina Eestist. Hetkel on koolis ka vahetusõpilased Hiinast paariks nädalaks. Samuti on meil koolis ka kaks pagulast Afganistanist. Kirju seltskond! Eesti koolis olid kõik Eestist ja erinevaid kultuure polnud (vene rahvusest inimesi oli küll, aga suurem osa kooliperest oli ikkagi eestlased).
  • Õpetajate austamine. Eestis oli tavaline, et kui taheti õpetaja poole pöörduda, siis kasutati sõnu "õpetaja, õps" või hoopiski nime. Siin on teistmoodi! Siin öeldakse "Herr" või "Frau" ja siis veel perekonnanimi juurde. Minu arvates väga viisakas käitumine! Samuti ei karju siin keegi üle klassi nagu Eestis.
  • Kappide rentimine. Kui soovisin eesti koolis kappi saada asjade hoidmiseks, siis pidin avalduse täitma, maksma umbes 30 eurot, muretsema endale luku ja sain seda kappi aasta aega kasutada. Siin käib kõik palju lihtsamalt! Pole vaja mingit avaldust täita ega raha maksta. Pead endale ainult luku muretsema, kapi valima, luku kapi külge panema ning ongi valmis! Õppeaasta lõpus võid luku kapi külge jätta, kuid kapp peab olema seest tühi, avatud ning seda kontrollitakse.
  • Praktikumid. Ma ei oska öelda, kui paljudel sakslastel selline asi toimib (võib-olla on see NI või meie piirkonna asi, ei oska öelda), aga igatahes iga aasta kümnes klass peab minema kuhugi praktikale (tööle). See toimub kaks nädalat. Mina praktikale ei lähe ning pean kooli minema. Lähen 9-1 klassi ning see on bilingual class ehk siis kahekeelne klass. Ajalugu ja poliitika hakkavad olema inglise keeles, ülejäänud ained on nagu ikka saksa keeles. Kuna see klass ei õpi hispaania keelt (nagu mina), siis ma pean valima prantsuse ja ladina keele vahel. Muidugi valin prantsuse keele, kuigi ma ei oska üldse prantsuse keelt (ainult paari üksikut sõna). Eks näis, kuidas ma kaks nädalat üle elan. + ma ei tea mitte kedagi sellest klassist, seega kaks nädalat tulevad põnevad :))))
  • Garderoobid ja vahetusjalanõud. Eesti koolis polnud lubatud minna välisjalanõudega garderoobist välja ning seda isegi kontrolliti. Siin sellist asja ei eksisteeri! Siin pole isegi garderoobe, seega kõiki välisriideid kantakse kaasas. Vahetusjalanõusid ei eksisteeri ning kõik kõnnivad koolis ringi välisjalanõudega, seega põrandad on pidevalt küllaltki mustad.
  • Projektorid ja tahvlid. Meie eesti koolis oli igas klassis projektor ning üldjuhul kas tavalised rohelised tahvlid või siis valged tahvlid, millele sai markeritega kirjutada. Siin on ainult paaris üksikus klassis projektorid, need pole siin väga levinud. Kuid siin on see eest sellised "valgus projektorid" (ma ei tea nende õiget nimetust), kuhu pannakse läbipaistev paber peale ning valgusega suunatakse pilt seinale. Teeb samasugust tööd nagu projektor. Siin on igas klassis tavaline roheline tahvel, valgeid tahvleid ei eksisteeri. Paaris üksikus klassis on olemas isegi SMART tahvlid, kuhu saab mingite spetsiaalsete kirjutusvahenditega kirjutada ning kõik, mis sa kirjutad või joonistad, läheb automaatselt arvutisse sellele failile, mis samal ajal avatud on (loodetavasti saate mu mõttest aru). Huvitav on ka see, et kõiki tavalisi rohelisi tahvleid saab siin üles-alla liigutada. Seega, kui oled liiga lühike või pikk, siis saad vastavalt vajadusele liigutada. Eestis oli meil selline tahvel ainult vene keele klassis ning kõik olid väga vaimustuses sellest, haha. :D
  • Õpetajate vanus. Eestis olin harjunud nägema üldjuhul vanemaid õpetajaid. Siin on paljud õpetajad aga üpriski noored. On ka üksikuid vanemaid õpetajaid, aga enamus õpetajaid on vanuses 30 või selle ringis.
  • Stuudium vs I-Serv. Meil oli eesti koolis kasutusel Stuudium (paljudes teistes koolides e-kool). Siin on meil kasutuses I-Serv, millest ma ei saa mitte midagi aru (+ saksa keeles). Seal on kõik olemas, mis Stuudiumiski + veel paar põnevat asja, mida uudistada. Erinev on see, et I-Servi ei kirjutata kodutöid ega hindeid. Kõik kodutööd öeldakse tunnis ning vahepeal ma isegi ei tea, mida tegema peab, sest ma ei kuulnud või ei saanud aru.
  • Laudade paigutus. Eestis oli igas klassis lauad, mille taga istuti kahe kaupa. Siin niimoodi ei ole! Ma pole koolis ühtegi klassi näinud, kus oleksid kahekohalised lauad. Kõik lauad on ühekohalised ning kõik lihtsalt ühte ritta seatud. Üldjuhul on moodustatud kaks/kolm pikka rida laudadest. Huvitav on ka see, et kui sul on mingis klassis viimane tund, siis tunni lõpus tõstetakse toolid laudadele, et koristaja saaks kergemini tööd teha. Eestis ei tõstnud keegi toole laudadele.
  • Abituurium panustab kooli kaunistamisse. Siin on tavaks (vähemalt meie koolis), et iga aasta abituurium teeb kooli heaks midagi (istutavad lilli, puid, värvivad kooliseinu jne). Eestis polnud mitte midagi sellist.
  • Erinevad koolitüübid. Eestis pead sa käima algkoolis ja põhikoolis, soovi korral võid minna gümnaasiumisse või kutsekooli. Siin on asjad veidike teisiti. Siin käiakse neli aastat algkoolis (Grundschule) ning siis otsustatakse lapse tuleviku üle. Laps saadetakse kas Hauptschulesse, Realschulesse või Gymnasiumisse. Gymnasium on kõige tugevam. Need kolm koolitüüpi on erineva pikkusega ning mängivad tulevikus väga suurt rolli. Samuti on ka põnev teada, et lapsed lähevad siin kooli siis, kui nad on 6-aastased. Eestis minnakse kooli 7-aastaselt.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar