Aastavahetus

Aastavahetus möödus mul pere ja naabritega koos olles. Sõime jälle racletti (ma armastan seda), vaatasime "Dinner For One'i" ning nautisime koosolemist. Kella üheksa-kümne aeg läksime Christopheriga naabrite juurde, sest ta parim sõber elab seal. Neil olid külalised külas ja nad sõid samuti kõik koos racletti.

Kohal oli mitu võõrast inimest, keda ma pole varem kohanud. Christopher tutvustas mind kohe teistele, kui olime tuppa sisse astunud. Ta veel lisas, et ma olen tema vahetusõpilane :D

Kolmveerand üheteist ajal tulin koju, et arvuti tööle panna ja ETV otse-eetrit vaadata, sest Eestis oli kell juba kolmveerand kaksteist ja kohe oli tulemas presidendi kõne. Tõin enda väikse lipu ka enda tuppa ja ema ning väikevend liitusid minuga. Kuulasime Toomas Hendrik Ilvese kõne ära, laulsin Eesti hümni, lehvitasin lipuga ja valasin pisaraid. Lasime Eesti aja järgi ka paar raketti taevasse.

Kui kell sai kaksteist, siis lõime kõik pokaalid kokku, soovisime üksteisele head uut aastat ja kallistasime teineteist. Minu selle aasta esimene kallistus tuli mu saksa parimalt sõbralt, mille üle on mul väga hea meel. Jooksime kähku Christopheriga koju, et perega ka pokaale kokku lüüa ja head uut soovida.

Lasime ka palju ilutulestikku kõik koos. Oleksin peaaegu ise kogemata pihta saanud, aga kõik läks õnneks hästi. Käisime teistele naabritele ka head uut aastat soovimas.
Läksime Christopheri, tema parima sõbra ja ühe sõbraga jalutama kella ühe aeg. Lasime naabruskonnas veel ilutulestikku ja läksime koju umbes kella kahe ajal.

Kohal oli ka Bill, kes on tegelikult pärit Minnesotast, USAst. Ta oli umbes 40 aastat tagasi vahetusõpilane Christopheri parima sõbra isa peres ning just siin samas Westendorfis. Sain temaga paar päeva enne aastavahetust tuttavaks, muljetasime vahetusaastast ja ta rääkis enda elust. Ta on üks huvitavamaid inimesi, keda ma kohanud olen. Ta elab ja töötab hetkel Moskvas. Ning fun fact on see, et ta oli vahetusõpilane just YFUga!

Enne kui Bill varahommikul magama läks, rääkisin temaga veel pikalt vahetusaastast ning ta andis häid nippe, kuidas vahetusaastat veeta ja kuidas keeleliselt edasi areneda. Sain veel ta e-maili aadressi, et saaksime kontakteeruda. Ta pidi juba hommikul edasi Inglismaale lendama.

Läksin ise umbes poole seitsme aeg hommikul magama ja peaks mainima, et väga väga väga huvitav ja multikultuurne aastavahetus oli.

Hannover ja protestimine

Käisin laupäeval, 19. detsembril, Hannoveris, sest pidin veel paar kinki ostma jõuludeks. Mõtlesin, et ostan äkki midagi endale ka, kuid ei plaaninud palju raha kulutada. Kuidagi juhtus nii, et läksin väga hoogu ja kulutasin enda peale liiga palju raha. Kingid sain muidugi ostetud, kuid endale leidsin ka väga palju asju. Lõpuks tulin Hannoverist tagasi mitme suure kotiga ja käed valutasid tassimisest.

Jäin vahepeal isegi ühe huvitava olukorra pealtnägijaks. Nimelt toimus Hannoveri kesklinnas protest.

Olin ise alguses küllaltki segaduses ja ei saanud aru, mille vastu protestiti, kuid Alexa seletas mulle pärast ära, et need inimesed protestivad Hannoveris igal laupäeval millegi vastu. Seekord protestiti Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğan vastu. 

Tegin linnas veel telefoniga mõningaid pilte Hannoverist. Hannoverist tagasi tulles läksin edasi Eisbergenisse, kus toimus väike istumine ühe paralleelklassi poisi juures. Kohal oli umbes 20 inimest ning enamus oli 10-3 klassist (mina olen 10-4), kuid mul oli väga hea meel neid näha, sest paljud sealt on mu sõbrad ja mul oli tore õhtupoolik. Rääkisime juttu, mängisime piljardit, vaatasime Harry Potterit ja sõime pitsat.