Pühapäev, 27. september 2015

Kukkumisterohke kolmapäev ja koolivaba neljapäev

Selle nädala kolmapäev oli väga veider...
Pidi olema 8 tundi + vaba tund, nagu ikka, aga vahepeal jäid veel kaks tundi ära (hispaania keel ja bioloogia). Me pole endiselt saanud tagasi enda bioloogia töid, mida suure üllatusega tegime. Võib loota homsele.

Nägin hispaania keele kodutööga ka suurt vaeva, aga kuna tund jäi ära, siis oli vähemalt järgmiseks korraks ilusti tehtud. Saime hispaania keele töö (samuti tuli see töö üllatusena) kätte. Hindeid me ei saanud. Saime teada enda punktisumma ja väikse kommentaari. Mina sain 19 punkti 27st, sest üks vastus ei tulnud meelde ja ajasin paar väikest asja omavahel sassi. Iseenesest olen rahul tulemusega, sest see töö tuli üllatusena ja nad õpivad hispaania keelt saksa keelest, seega pean rohkem mõtlema ja tõlkima.

Kaheksas ja üheksas tund oli kehaline kasvatus. Alustasime tundi mänguga, mis oli üsna sarnane lippude varastamisele. Tore oli. Edasi harjutasime jällegi, kuidas korrektselt võrkpalli mängida. Suutsin vahepeal tohutult haiget saada. Tegin hüppe ning kui maandusin, siis ma ei maandunud kahel jalal, vaid hoopis vasakul jalal ja parem jalg oli kahtlase nurga all, seega kukkusin valusalt maha. Sain paremale käele ja jalale veidike haiget tehtud, oeh. 
Jan-Luca suutis mulle vahepeal kogemata ka kõvasti palliga piki pead visata, tänu millele sain peale muude valude veel peavalu lisaks. Tore tund! :)))))))))

Neljapäev oli meil üldsegi vaba, sest kõik meie kooli õpetajad läksid mingile üritusele, seega meie jaoks jäi kool ära. Minu jaoks oli see suurepärane- sain kauem magada! Plaanisin vähemalt kella 12ni magada, aga olin kahjuks juba peale seitset üleval, aga kuna ma jäin eelmisel õhtul varem magama, siis sain kokku veidike üle 11 tunni magada. Super!

Õhtupoolikul tegin veel keemia kodutöö ära (pidime ühte teemat konspekteerima). Sain saksakeelse Vikipeedia ja Google Translate abiga tehtud. Halleluuja!


Mindeni külastus: Kaiser Wilhelm Denkmal ja käsipall

Käisime vanematega eelmise nädala pühapäeval Mindenis. Tahtsin sellest juba varem kirjutada, aga see nädal läks liiga kiiresti ja vaba aega eriti ei olnudki. Või kui oli vaba aega, siis olin liiga väsinud või läks meelest, et kirjutada.

Võtsime esimeseks sihtmärgiks minna Kaiser Wilhelm Denkmali. See asub ühe mäe otsas Mindenis. Parkisime auto sinna lähedusse ja alustasime kõndimist. Umbes 10 minutiga olime juba üleval ja see koht oli imeline! Väga huvitav nägi välja ja sealt avanev vaade oli ka suurepärane! Väikest videoklippi saate vaadata siit!

Wilhelm II oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888-1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.
















Edasi sõitsime ema parima sõbranna juurde. Saime temaga kokku ning suundusime edasi ühe Mindeni spordihalli juurde, kus toimus käsipall. GWD Minden versus HG Saarlouis. Olime muidugi koduvõistkonna ehk GWD Mindeni poolt. Me võitsime lõpuks kahe punktiga!

Videot saad vaadata siit!





Seis esimese poolaja lõppedes
Nendega taoti piki jalgu, toole ja tribüüne :D
Seis mängu lõppedes, meie võitsime 2 punktiga!



Kolmapäev, 16. september 2015

Viimasest kümnest päevast- haigestumine, bioloogia üllatustöö ja palju muudki

07.09.2015

Tavaline koolipäev. 9 tundi (tegelikult 8 tundi + 1 vaba tund).
Olin üle pika aja jälle kooli tõttu väsinud. Mind hoidis ärkvel ja ärevil mõte, et lähen õhtul jälle üle pika aja tantsima. Otsustasin minna Rintelni Dance1 stuudiosse hip-hopi tantsima. Täpsemalt öeldes käin hip-hopi 17+ rühmas. Kuna enne sinna gruppi minekut ei teadnud ma sealt kedagi, siis muretsesin veidike selle pärast. Õnneks võeti mind väga soojalt vastu ja mul oli väga hea tunne seal olla. Treener on tore! Terve grupp on tohutult tore!

Kui esimesel koolipäeval ei suhelnud minuga eriti keegi (ainult need, keda varem juba teadsin) ja ei tuntud minu vastu väga huvi, siis tantsugrupiga kohtudes tunti minu ja Eesti vastu just väga palju huvi. Olen täiesti kindel, et grupiliikmed saavad mulle aasta jooksul väga kalliks ning hiljem on raske neid maha jätta.



08.09.2015

Tuleme alati Alinaga koos bussiga koolist koju. Samal päeval ütles ta mulle, et ta viimased kaks tundi jäävad ära, seega ta läheb varem koju ja pean temata sõitma :(

Kui 13.05 tunnid lõppesid, võtsin kapist enda tagi, panin paar õpikut ära ja suundusin bussipeatusesse. Kooli juures on väga palju bussipeatuseid ja iga päev on keegi õpetajatest läheduses ringi liikumas, et kontrollida, et kõik saavad ikka ilusti bussi peale. Sellel päeval oli selleks õpetajaks minu keemia õpetaja.

Seisan bussipeatuses, otsin kotist telefoni ja kõrvaklapid välja, vaatan ringi. Bussi veel pole, keemia õpetaja kõnnib reipa sammuga ringi. Kuulan muusikat. Mõne aja pärast otsustan laulu vahetada. Samal ajal, kui vahetan laulu, kuulen enda eest tulevat "hmkmhm'i". Panen muusika pausile, tõstan pilgu ja näen enda ees seisvat keemia õpetajat. Küsin temalt "what's the matter?". Ta vaatab mulle otsa ja ootab, et ma astuksin sammu kõrvale, et ta saaks minust mööda minna. Astungi siis sammu kõrvale ja ta jätkab enda teed, samal ajal midagi saksa keeles pomisedes. Kummaline käitumine.
Ta oleks võinud minust paar sammu kõrvale astuda, et mööda minna ja poleks isegi pidanud peatuma, aga ta tahtis, et mina astuksin tema tee pealt eest ära. Kummaline mees...



09.09.2015

Ärkan ülesse ja keha läbib väga kummaline tunne. Tervisega on veelgi kehvemad lood. Nohu ja köha on suuremad, jalad ei kanna mind ning keha on üldse väga nõrk.

Ema küsib kella kolmveerand seitsme aeg enne lahkumist minult, kuidas ma ennast täna tunnen. Ütlen, et mitte just väga hästi. Ta küsib, kas ma olen haige ning kas ma soovin koju jääda. Vastan, et jah, olen haige, kuid lähen ikka kooli, elan selle päeva üle. Natukese aja pärast lähen kööki, et hommikusööki süüa. Saan ilusti söödud, panen mustad nõud ära. Hakkan köögist lahkuma, kui korraga tunnen, et ei suuda enam püsti olla ja kukun pikali maha. Ma ei suuda ennast liigutada ja hingata ka väga korralikult ei saa. Üritan läbi raskuste veepudelit haarata, et juua. Lohistan ennast seejärel kuidagi moodi enda tuppa, et telefon kätte võtta ja emale kirjutada, et ma ikkagi ei lähe kooli. Viskan ennast voodisse pikali ja nutan. Masendav on olla haige ja tunda sellist nõrkust, eriti veel kui oled enda päriskodust nii kaugel.

Mõne aja pärast, kui lõpuks jalad alla sain, läksin alla korrusele, et isale öelda, et ta kooli helistaks, et ma täna ei tule. Magasin terve päeva jooksul väga väga palju ning jõin võimalikult palju vett ja kuuma teed.



10.09.2015

Hommikul ärgates tundsin ennast tunduvalt paremini kui eelmisel päeval. Olin umbes kella kaheni üksi kodus. Selleks ajaks, kui pere koju tuli, olin neile pannkooke küpsetanud, et nad saaksid süüa. Sõin ise ka, muidugi Nutellaga. Tohutult head olid!

Terve pere kiitis ning ema oli väga üllatunud. Ta ütles, et ta tunneb ennast nagu puhkusel, ei pea süüa tegema. Ta veel lisas, et ma ei pea koolis käima, võin kodus olla ja kokata. Kusjuures see mõte pole üldsegi halb! :D

Piisab vähesest, et rõõmu valmistada.



11.09.2015

Üle kahe päeva jällegi koolis! Esimene tund oli keemia, muidugi minu "lemmikõpetajaga". Tuli välja, et meil oli vaja selleks tunniks kodutöö teha, mida õpetaja otsustas kontrollida. Ta kõndis klassis ringi ja vaatas iga õpilase kodutöö üle. Kui ta minuni jõudis, ütlesin talle, et ma puudusin koolist kaks päeva ja ma polnud teadlik, mida oli vaja teha. Lisasin, et isegi, kui oleksin teadnud, siis mul oleks olnud raske seda saksa keeles teha. Õpetaja vastas, et oleksin võinud siis inglise keeles teha ja et "you have a lame excuse"ehk siis mul on lame vabandus.

Mis mõttes???????????
Ma ei tea isegi sellealaseid ingliskeelseid sõnu, veel vähem saksakeelseid. Eesti keeles oleksin veel äkki kuidagi saanud hakkama, aga eesti keel siin ei aita.

Lisaks ütles mulle Hr. Büttner (koordinaator) enne koolialgust, et ma ei pea hinnete, kodutööde ja kooli pärast muretsema, et naudiksin kõike. Muidugi pean igas tunnis käima ja osa võtma, aga ma ei ole kohustatud tegema kõike kaasa ning veel vähem kodutööd. Imelikul kombel nõudis keemia õpetaja minult kodutööd...

Rääkisin mitmele sõbrale ja kodus vanematele, mis selle õpetajaga toimus ning nad kõik olid väga šokeeritud, et ta niimoodi käitus. Vanemad ütlesid, et kui see õpetaja peaks mulle veel survet avaldama või kuidagi mind pingesse ajama, siis annaksin neile teada ja nad tulevad kooli Hr. Büttneriga rääkima.



12.09.2015

Vägagi rahulik päev. Vaatasin oma lemmiksarju ning magasin pool päeva.




13.09.2015

Magasin kella kümneni. Tegelesin koolitöödega, enamasti õppisin hispaania keele sõnu. Kell pool kolm jõudsid Marion (vahetusõpilane Šveitsist, kes oli minuga orientatsiooninädalal ka) enda vahetusemaga meie juurde. Asusime viiekesi (nemad kahekesi + mina vanematega) Hannoveri poole YFU sügiskohtumisele. Teel Hannoveri küsisin Rileylt, kas ta on ka sinna tulemas ning ta vastas, et jah!!! (Hurraa!)

Kell pool neli hakkas üritus pihta, kuid Rileyt polnud kusagil lähedal näha. Peale tervitussõnu saime aega, et üksteisega suhelda ning ma läksin hoopiski majast välja, et värsket õhku hingata, sest sees oli väga umbne. Korraga kuulen kedagi enda selja tagant ütlemas "Kairit?" inglise keeles ja väga tuttav hääl oli. Riley jõudis lõpuks kohale! Ta elab Hannoveris ja tuli sellele üritusele üksi (perel oli tegemist). Ta tuli bussiga ja lõpuks kõndis jalgsi läbi vihma kohale. Kallistasime ja jäime välja rääkima nii kauaks, kuni meid sisse kutsuti, sest saalis toimus kogunemine. Küsisin kähku emalt, kas neile sobib, kui ma istun Rileyga eemal koos, sest meie laua taga rohkem vabu kohti polnud + ta oli sinna üksi tulnud ja ma ei tahtnud, et ta üksi oleks.

Iga vahetusõpilane, kes seal üritusel oli, pidi püsti tõusma ja ennast tutvustama (nimi, vanus, riik, kust tuled ja millega tegeled). Edasi jaotati lapsevanemad ja vahetusõpilased kahte gruppi (vanemad olid ühes saali otsas, meie teises). Mängisime ühte mängu, mida me orientatsiooninädalal ka mängisime (seal ei meeldinud mulle see väga, aga nüüd oli täitsa normaalne). Toimus ka väike workshop, kus meie vahetusõpilaste grupp jagati pooleks. Riley oli teises grupis ja kui ta avastas, et ma polegi temaga samas grupis, tegi ta kurba nägu ja lehvitas mulle kurvalt.

Kokkuvõttes oli tore üritus. Koju jõudes rääkisin emaga natukene Skypes ja kella veerand üheksa ajal hakkasin Rileyga skype'ima. Rääkisime Skypes kokku umbes kaks tundi. Tore on rääkida inimesega, kes elab sama olukorda läbi! Saan temaga arvatavasti lähiajal kokku (võib-olla järgmisel nädalal).

14.09.2015

Rahulik koolipäev. Jäin kunstis peaaegu magama.
Matemaatikas jagati meid gruppidesse ning iga grupp tegi erinevat ülesannet. Ma olin samas grupis Asli ja Erikuga. Sain uusi sõpru, halleluuja!

Kui tunnid läbi said, sain Alinaga bussipeatuses kokku. Nägin Phillipit ka!
Christopher oli ka seal ja sain temaga tuttavaks. Ta käib mu paralleelklassis ning ta on tohutult tore ja sõbralik. + tal on väga lahedalt lokkis juuksed!

Õhtul läksin jällegi tantsustuudiosse. Sain veel paari uue inimesega tuttavaks. Meie tantsugrupis on üks tüdruk, kes on tegelikult pärit Lätist, kuid elab hetkel Saksamaal! Viskasime patsu ka.
Kuna eelmisel korral asendasin ma ühte tüdrukut ja seekord oli ta kohal, siis sain tantsus täiesti uue positsiooni. Harjumine võtab veel aega ja ümberkoordineerimine ka. Õppisime uusi liigutusi ka juurde ning mu jalad valutavaaaaaad.



Eilne, 15.09.2015

Jällegi rahulik koolipäev.
Esimene tund oli hispaania keel ja tuli välja, et 10. klassis on kaks uut õpilast! Mina käin 10-4. klassis, nemad aga 10-3. Üks poiss ja tüdruk Afganistanist. Poisi nimi on Fatih, aga kahjuks tüdruku nime ma ei mäleta :(

Aitasin Fatihit tunnis, tõlkisin hispaania- ja saksakeelseid sõnu talle inglise keelde. Tundsin ennast targa ja vajalikuna, haha :D

Kui tunnid lõppesid, siis hakkas vihma sadama ning pidime vihma käes ootama bussi. Õnneks oli Pial vihmavari ja ta päästis meid. Rääkisime Alina, Alexa, Pia ja Christopheriga juttu. Kui bussist maha tulin, ei sadanud enam vihma, seega mul vedas!




Tänane, 16.09.2015

Saksa keeles arutasime kommunikatsiooni. Ajaloos rääkisime Weimari vabariigist.
Bioloogiasse minnes ei kahtlustanud meist keegi, et õpetaja võib meile üllatustöö teha. Suur üllatus oli!

Enne Saksamaale tulekut rääkisin mitmele inimesele naljaga, et huvitav, kuidas oleks saksa keeles raku koeehitust õppida. Sõnusin vist ära. Esimeses bioloogia tunnis just seda õppima hakkasimegi...
Töö oli ka sama teema peale. Saksakeelsed nimetused on kummalised. Kirjutasin nii palju, kui oskasin ja mäletasin, veidikene ka inglise keeles (õnneks õpetaja valdab inglise keelt).

Hispaania keeles sain jällegi kõigest aru ning aitasin Fatihit ka. 
Inglise keeles tegime väikseid presentatsioone ning sain õpetajalt kiita. Ta soovis mulle ka toredat aastat siin Saksamaal. :)

Poliitika tund oli minu jaoks üsna keeruline. Pidime ühte teksti lugema ja arutlema. Teised arutlesid, mina ajasin sõrmega sõnu sõnaraamatust taga.

Seejärel oli vaba tund, sõime ja valmistusime kehaliseks kasvatuseks. Kehalises kasvatuses mängisime võrkpalli ja õppisime, kuidas käsi õigesti hoida jne.

Peale tundide lõppu hakkas jällegi sadama ja pidime jällegi vihmaga bussi ootama. Rääkisime teistega juttu. Bussist maha tulles oli ilm jällegi ilusaks läinud, halleluuja!




Pühapäev, 6. september 2015

Viimasest kolmest päevast

Reede, 04.09.2015

Äratus oli kell 05.40. Ma olen harjunud alati endale kaks äratuskella helisema panema ning alati 5 minutilise vahega (ma ei tea miks, harjunud lihtsalt, Eestis samamoodi). Üldjuhul ärkan esimese kellaga üles ja teise kellaga tulen voodist välja.

Jumal tänatud, et panin ka reedeks endale kaks äratust (05.40 ja 05.45). Kui kell helises esimest korda, vajutasin selle võimalikult kiiresti kinni ja jäin imekombel uuesti magama. Kui kell helises 05.45, siis hüppasin kähku voodist üles ja olin paanikas, et mis toimub. Ma üldjuhul ei jää magama peale äratuskella, aga seekord jäin. Kui ma poleks endale teist äratust pannud, oleksin küll kindlasti vanemate poolt hiljem üles äratatud, aga piisavalt hilja, et enda asjadega mitte valmis jõuda. Seega jumal tänatud, et sain kiiresti kell 05.45 üles.

Tegin kõike, mida hommikuti peale ärkamist ikka teen. 07.10 tulid Alina, Alexa ja nende isa jällegi mulle järgi, sest Alina pakkus mulle eelmisel päeval, et saaksin hommikul nendega koos autoga kooli. Samas pidi Florian ka hommikul autoga minema, seega oleksin temaga ka saanud, aga ma ei läinud temaga, sest ta oleks pidanud mind eraldi mu kooli juurde ära tooma ja siis enda kooli minema, seega see oleks ta sõitu pikemaks teinud.

Esimene tund oli keemia. Rääkisime ohutusnõuetest, mida peame järgima, kui hakkame katseid tegema. Samuti rääkisime ka sellest, kuhu peame täpsemalt minema, kui koolis peaks tulekahju tekkima. Klassis käis ringi ka üks paber, kus olid kujutatud sama klassi lauad ning igaüks pidi paberile märkima, kus ta istub. Kui tund läbi sai, läksime Mareniga õpetaja juurde ning ta tutvustas mind õpetajale, et ma olen vahetusõpilane Eestist ja mu saksa keel pole väga hea, et ta oleks teadlik minu olukorrast. Õpetaja tundus mõistvat ja siis ütles ta, et kui teeme töid, siis prooviksin ikka saksa keeles vastata, aga vajadusel võin ka inglise keeles. Tore, et mul selline võimalus on, aga vaevalt ma tean neid termineid ka inglise keeles (eesti keeles kirjutamisega poleks probleemi, aga ta ei mõista kahjuks eesti keelt). Eks ei jää midagi muud üle, kui hakata saksakeelseid termineid õppima.

Teine tund oli matemaatika. Matemaatika õpetajaks on õnneks meie klassijuhataja. Saime kaks erinevat töölehte, kus olid kirjas erinevad ülesanded fuktsioonide kohta. Pidin hakkama koordinaatteljestikule neid joonistama ning pidin ka kõike selgitama (muidugi saksa keeles), seega jätsin selgitamise tegemata. Teise töölehe lõpus oli ka paar lihtsamat ülesannet võrrandite kohta (ruutvõrrandid jne). Vahepeal tuli õpetaja minu laua juurde minuga rääkima. Küsis, kas mul on kalkulaator olemas. Oli küll, võtsin ta kotist välja ning asetasin lauale. Õpetaja ütles, et selline ei sobi. Tuli välja, et nad kasutavad Saksamaal mingit erilist kalkulaatorit, millel on tunduvalt suurem ekraan ja sa saad seal peale kõige selle, mis minu kalkulaatoriga teha saab, veel graafikuid joonistada (sisestad andmed ja see joonistab sinu eest ära). Küsisin, et kas ma pean selle endale ostma, aga siis ta ütles, et pole vaja. Need pidid olema väga kallid (vanemad ütlesid mulle, et nad ostsid Carolinile ühe sellise kalkulaatori paar aastat tagasi ja see maksis 100 euro ringis). Seejärel küsis ta, kas olen siin pool aastat, aga vastasin, et olen siin terve aasta. Selle peale ütles ta, et ta räägib kellegagi koolis, et äkki saan koolilt terveks aastaks ühe kalkulaatori laenata. Eks näis, kuidas läheb.

Esimene tööleht. Kui ma vaid saaks kõigest aru :D
Seejärel tuli kaks tundi hispaania keelt. Muretsesin üsna palju, sest need inimesed, kellega ma koolist suhtlen, ei ole minuga samas hispaania keele tunnis (mõned neist õpivad prantsuse keelt ja need, kes õpivad hispaania keelt, on edasijõudnute rühmas). Paar tuttavat nägu ikkagi oli (inimesed, keda olen kooli peal märganud ja veel paar üksikut inimest minu klassist).

Mõlemad hispaania keele tunnid olid igatahes toredad. Minu jaoks on hispaania keelt raske õppida, sest me õpime seda saksa keelest. Pean üritama saama mõlemast keelest aru ja mõlemad keeled ka selgeks. Carolin ütles varem, et vahetusõpilastel pole kasulik veel ühte keelt õppima hakata, sest juba see keel, mida õppima pead, on piisavalt koormav. Võtsin katsumuse vastu ja vaatan, kuidas mul keeleliselt läheb.

Küsisin õpetajalt vahepeal paari sõna kohta, et kuidas see hispaania keeles on ja siis ta andis mulle hispaania-saksa sõnastiku. Et üldse sealt midagi leida, pean vähemalt ühes keeles sõna teadma. Edu mulle! :D
Õnneks sain absoluutselt kõigest aru, millest tunnis räägiti, nii hispaania kui ka saksa keeles. Õppisime ennast tutvustama, rääkisime tujudest, sõnade soo määramisest ja lugesime dialooge.

Pidin veel kahte filosoofia tundi minema. Saime mingid paberid protokollimise kohta. Pidime moodustama paarid (iga paar teeb ühes nädalas läbitud teemade kohta kokkuvõtte jne). Tahtsime olla kolmekesi grupis (Vanessa, Maren ja mina). Ei tahtnud, et üks meist välja jääks. Kui õpetaja küsis Mareni käest, kellega ta paaris on, siis ta küsis vastu, kas on võimalik, et oleme kolmekesi. Õpetaja ei olnud nõus...
Maren ütles seepeale õpetajale, et ma olen vahetusõpilane Eestist ja et mu saksa keel pole väga hea. Kõik vaatasid minu poole ja mul oli väga veider olla. Õnneks oli õpetaja ikkagi nõus, et saame olla kolmekesi. Me peame seda tegema alles umbes kuue või seitsme nädala pärast, seega meil on palju aega.

Saime veel ühe paberi, kus oli kirjas mingi tekst, millest ma sain maksimum ainult paarist üksikust sõnast aru. Tõlkisin enda jaoks sõnu ümber, et natukenegi aimu saada, mis toimub.

Pidin lugema saksa keeles ühe lause kõva häälega klassile ette (kõik pidid lugema, aga lootsin, et äkki ma ei pea). Kui lõpetasin lugemise, siis Maren ütles mulle vaikse häälega "sehr gut", seega jäin lõpuks ise ka rahule.

Õpetaja rääkis tohutult kiiresti (mul oli raske kõigest aru saada) ja ta käekiri polnud ka just kõige loetavam. Ta kirjutas tahvlile väga palju teksti ja kopeerisin kõik endale ümber (jällegi ei saanud väga midagi aru). Kuna ta käekiri polnud just parim, siis vaatasin vahepeal Mareni pealt paar sõna järgi.



Peale tunni lõppu võtsin enda kapist veel enda tagi (hommikul oli üsna jahe) ja kui pöörasin ümber, siis samal ajal nägin ka Juliani. Kallistasime, rääkisime veidike, kallistasime ning pidingi juba bussile ruttama.

Teine koolipäev läks tunduvalt paremini kui esimene. Loodan, et samuti läheb ka edaspidi. Hoian teid igatahes kursis! Tegin sama päeva õhtul ka juba teisipäevaks hispaania keele kodutöö ära (pidin ühe ülesande lõpetama, dialoogi kirjutama ja sama päeva sõnavara õppima).


Laupäev, 07.09.2015

Ärkasin kell kümme üles. Läksime kella kaheteistkümneks Extenisse, sest Lea läks esimesse klassi ja toimus väike pidu. Kui jõudsime kohale, siis Lea juba jooksis mind kallistama ning minulgi oli teda hea meel näha. Kohal oli palju inimesi, keda juba teadsin, seega minul oli neid jällegi tore näha.

Siin tähistatakse esimest koolipäeva üsnagi suurelt (vahepeal tekkis tunne, nagu Leal oleks sünnipäev). Lea avas kõigi kingitused, kallistas kõiki ja ütles "danke, danke, danke". Olime peol umbes kolm tundi ning siis tulime koju. Kella kuue aeg läksime emaga tantsustuudiosse tema salsa tantsutundi. Huvitav oli vaadata ning kõige huvitavam oli muidugi siis, kui üks mees kutsus mind ka tantsima (tantsisin üle pika aja jällegi salsat). Pärast uurisime emaga veel hiphopi kohta, sest tahan seda tantsima minna. Juba homme, esmaspäeval, lähengi! Seega üle pika aja on tantsuhooaeg jällegi minu jaoks alanud.

Tänane, pühapäev, 06.09.2015

Midagi suurt väga ei teinudki. Olen vist külma saanud, kurk veidike valutab. Viimastel päevadel on üldse väga muutlik ilm olnud. Sajab vihma, siis on pilves, siis paistab päike, siis jällegi sajab vihma ning niimoodi kogu aeg. 30st soojakraadist on järsult saanud 15, appi.

Isa on ka veidike tõbine, seega jõime koos ingveriteed. Mängisime isa ja emaga veel mu lemmikut lauamängu ning nii see päev saigi mööda saadetud. Homme juba jällegi kooli ning pean jällegi 5.45 üles tõusma. Homme tuleb pikk koolipäev- kella poole neljani, esimene tund on bioloogia. Läheb põnevaks. Õnneks on homme kaks tundi kunsti, seega ootan seda väga.

Bis bald


Neljapäev, 3. september 2015

Esimene koolipäev- appi!

"Appi, appi, appi. Mida ma teinud olen? Miks ma olen siin? Mis toimub?"

Just täpselt sellised olid minu mõtted terve päeva jooksul.

Hommik algas iseenesest hästi, jõudsin ajaliselt ilusti valmis. 7.05 tulid Alina, Alexa ja nende isa mulle järgi ja juba läksimegi kooli poole. Pidin 7.30 saama Mareniga kokku ning jäime teda Alinaga ootama. Nägin vahepeal isegi Juliani ning tal oli üsna üllatunud nägu ees (ta oli juba ära unustanud, et hakkan temaga samas koolis käima ja minu nägemine tuli üllatusena). Liikusime enda klassi ning nägime Vanessat ja Vivianet.

Esimene tund oli klassijuhatajatund. Arvasin, et mind tutvustatakse ilusti klassile või antakse mulle sõna, aga ei. Keegi ei teinud väljagi, et klassis üldse vahetusõpilane on. Sellest aastast on uued klassid, seega enamus on omavahel võõrad (oleksime võinud siis suure tutvumisringi teha, aga ei). Klassijuhataja nägi huvitav välja- pika patsiga ja välimusest oli näha, et ta kuulab heavy metalit. Ta rääkis meile kogu vajaliku teksti ära ning sain ainult poolest jutust aru, seega Maren tegi mulle tõlketööd. Saime endale bussikaardid, et saaksime ilusti kooli ja koju sõita. Olen tänasest Kairit Siilaku asemel Kairit Silak, halleluuja.


Rääkisime ka kevadisest Berliini minekust. Oleme Berliinis neljandast kaheksanda aprillini, seega tuleme tagasi üks päev enne mu nimepäeva ja kaks päeva enne mu sünnipäeva.
Saime teada ka tunniplaani, mis on üsna normaalne, vähemalt minu arvates. Eks näis, kuidas läheb.

Kellaaeg
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
07:45-08.30
Bioloogia
Hispaania keel
Saksa keel
Poliitika
Keemia
08:35-09:20
Füüsika
Keemia
Ajalugu
Geograafia
Matemaatika
09:40-10:25
Inglise keel
Matemaatika
Bioloogia
Füüsika
Hispaania keel
10:30-11:15
Inglise keel
Geograafia
Hispaania keel
Ajalugu
Hispaania keel
11:30-12:15
Kunst
Saksa keel
Inglise keel
Muusika
Filosoofia
12:20-13:05
Kunst
Saksa keel
Poliitika
Muusika
Filosoofia
13:10-13:55
-

-


14:00-14:45
Matemaatika

Sport


14:45-15:30
Matemaatika

Sport




Tunni lõppedes läksime Mareniga klassijuhataja juurde ja Maren tutvustas mind temale. Rääkisime veidike ning õpetaja ütles, et võime vahepeal tunnis vabalt inglise keeles ka rääkida, et ma ikka kõigest aru ilusti saaksin. Ta tundub tore :)

Teine tund pidi olema geograafia, aga õpetaja puudus, seega oli vaba tund. Üsna üllatav, et juba esimesel koolipäeval jääb tund ära.

Kolmanda tunni ajal olime Hr Büttneri juures terve kuue 10. klassiga (kokku oli inimesi umbes 130-135). Sain jällegi poolest jutust aru, sest pool juttu oli sama, mida ka meie klassijuhataja meile rääkis.

Neljas tund oli ajalugu ning alustasime tundi küsimusega "Was ist Geschichte?". Arutasime terve tunni saksa ajalugu. Õpetaja kirjutas märksõnu tahvlile ning kuna ma ei teadnud mõnda sõna, siis võtsin enda sõnastiku välja ja hakkasin enda jaoks tõlkima. Õpetaja vaatas mind ehmunud pilguga ja küsis midagi saksa keeles. Ma ei pannud tähele ja väga ei kuulnud ka, mis ta ütles, seega väike awkward hetk tekkis. Lõpuks küsis ta, kas ma leidsin sõna ilusti üles. Ütlesin, et jah ning igaksjuhuks ütlesin juurde, et olen vahetusõpilane Eestist. Samal ajal, kui teised kirjutasid midagi enda vihikutesse, istus õpetaja minu juurde ja küsis paar küsimust minu ning minu siinviibimise kohta. Ta rääkis tohutult head inglise keelt ning mul oli seda ainult hea meel kuulda. Pärast tuli välja, et ta on koolis ka inglise keele õpetaja ning et ta annab minule ka inglise keelt, hurraa!

Joonistasime vihikusse ajatelje ning märkisime viimase aastasaja tähtsamaid sündmusi üles ning arutasime läbi. Sain ilusti kõigest aru ning süda oli rahul.

Kaks järgmist tundi oli muusika. Alustasime tundi kahe saksakeelse laulu laulmisega ning saime ka paberid, kus oli kirjas erinevate ajalooliste isikute arvamused muusika kohta ning üsna palju kriitikat oli. Sain ainult mõnest üksikust sõnast aru, seega alustasin sõnaraamatuga tõlkimist. Õpetaja oli jälle üllatunud. Kas neid siis ei teavitatud, et klassi tuleb vahetusõpilane? Kas ma näen sakslase moodi välja? Mis toimub?

Mõtlesin, et kui ülejäänud tunnid tulevad ka sellised, siis käiksin koolis veelgi suurema meelega. Aga ei, hullem osa oli alles tulekul. Saime paberid, kus oli kirjas muusika põhiteooria ning kõige vajalikumad asjad. Sain jällegi mõnest sõnast aru ja hakkasin tõlkima. Saime vahepeal veel paberi, kus olid kirjas mingi saksakeelse teose noodid (õõõh, ma ei oska enam õigeid sõnu kasutada). Pidime oskama lugeda ja analüüsida. Ma ei saanud mitte midagi aru. Ma ei saanud aru ühestki sõnast, mis nad arutasid ja nendest paberitest sain ma veel vähem aru. Eestis me ainult laulsime või õppisime muusika ajalugu, aga nemad õpivad siin sellist teooriat, mida Eestis õpetatakse muusikakoolis. Mina pole kunagi muusikakoolis käinud, seega mul polnud asjadest õrna aimugi. Kui meil oleks ainult üks tund muusikat olnud, oleksin üle elanud, aga meil oli kaks tundi järjest. Terve teise tunni vaatasin kogu aeg kella ja ootasin tunni lõppu. Võitlesin endaga mõtetes ning olin juba peaaegu pisaraid valamas (need, kes mind rohkem teavad, on teadlikud sellest, et mul tulevad pisarad väga kergesti ja ma suudan endast välja minna tohutult kiiresti). Mõtlesingi terve aeg, et miks ma siin olen, mida ma teinud olen, mis mul arus oli, miks peab kõik nii keeruline olema, miks miks miks. Tahtsin tohutult koju minna ning kui tund lõppes, olin juba paremas tujus, sest saan lõpuks kojuuuuu.

Buss pidi tulema kell 13.20, aga tuli alles 13.30. Buss sõitis umbes 35 või 40 minutit, mis oli kohutav. Olin unustanud enda kõrvaklapid koju + päike küttis + mingid kaks tüdrukut jõllitasid mind terve aja (väga ebameeldiv tunne tekkis). Kui jõudsin koju, piinlesin peavalu käes. Natukese aja pärast sõin lõunat ning hakkasin mapi jaoks pabereid valmistama. Minul ja mitmel veel on kasutusel üks suur mapp, kuhu vahele paneme iga aine materjalid. Võtan kaasa veel ainult ühe suure vihiku, sest ma ei pea iga tunni jaoks erinevaid vihikuid kaasa tassima. Kirjutan tunnimaterjalid sinna vihikusse, tõmban lehe välja ja panen mappi teatud aine asjade juurde. Kõik näeb organiseeritud välja + kott ei tule tohutult raske.

Kõik 12 aine paberid/tiitellehed, mis ma mapi jaoks arvutis valmistasin:


Õhtul käisin isaga Rintelni ühes koolis ühte bändi kuulamas ja peale seda läksime tuletõrjesse. Mingi väike õppus oli ning jälgisin kõike pealt.

Saksamaal on tavaks see, et lapse esimesse klassi mineku puhul kingitakse selline torbik, mis on täis erinevaid asju. Ma sain ka selle perelt, sest läksin Saksamaal esimest korda kooli. Olen tohutult õnnelik ja tänulik! :)

Russisch Brot tuletab armsaid vene keele tunde meelde



Bis bald

Kolmapäev, 2. september 2015

1 kuu Saksamaal oldud ja homme juba kooli

Appi! 
Juba üks kuu. 
31 päeva.
JUBA!

Millised on emotsioonid?
S E G A S E D.

See kuu on läinud tohutult kiirelt ja olen olnud väga hõivatud. Kui juba üks kuu on nii kiiresti läinud, mis siis järgmisest 10st kuust saab?

Olen tohutult rõõmus ja tänulik, et saan siin olla. Olen kõigega tohutult rahul. Tänan kõiki, kes on mulle toeks olnud (+ teen toetajate kohta ka millalgi lähiajal postituse).

Vahetusaasta on tunduvalt raskem, kui arvasin. See on väga koormav, eriti emotsionaalselt.
Tohutult suurt koduigatsust pole veel tundnud, aga eks neid väikseid hetki on ikka olnud, kui olen mõelnud, et tahaks koju ja teiste juurde. Olen ka paar üksikut korda pisaraid valanud, kuid pere on mulle suureks toeks olnud.

Olen õppinud siinse aja jooksul inimesi rohkem hindama ja nendega veedetud aega väärtustama. Eestis tegin ka seda, aga siin olen sellele rohkem tähelepanu pööranud. Olen hakanud mõistma, kui raske on tegelikult häid sõpru leida, veel raskem on see sel juhul, kui keelebarjäär on takistuseks.

Annan ka hetkel siia saadetud küsimustele vastused:

Kes on sulle olnud kõige suuremaks toeks seoses vahetusaastaga?
Enne vahetusaasta algust kindlasti mu pere ja kõige lähedasemad sõbrad, vahetusaasta jooksul vahetuspere :)

Tähistasite taasiseseisvuspäeva ka perega?
Rääkisin perele kogu loo Eesti iseseisvumisest ja seda puudutavast ajaloost. Olime sama päeva õhtul üldse Nina ja Floriani sünnipäeva tähistamas, seega otseselt aega ei olnud. Kuid mina tähistasin seda üksi ikka. Eesti on tore koht.

Kas vahetusvanemad on väga ranged?
Kõik on väga neutraalne. Austan neid väga, lisaks veel peretraditsioone- ja reegleid. Me saame omavahel väga hästi läbi ja ei ole põhjust olnud, et nad peaksid minu vastu ranged olema. Kõik on siiani väga super olnud.

Oled endale juba silmarõõmu ka leidnud? ;)
Ütlen ausalt, et Saksamaal on ilusad noormehed, kuid ma ei ole endale kindlat silmarõõmu leidnud :)

Kuidas keelega läheb? Valdad juba suhtlustasandil?
Keelega läheb tasapisi. Suhtlustasandil veel ei valda, kuid vajadusel saan hakkama. Saan rohkem aru kui rääkida oskan, aga eks see kõik tuleb ajaga. Pere on öelnud, et olen tubli ja olen ühe kuuga juba palju arenenud, kuid ise ma seda nii väga ei tunne. 10 kuud on ees, jõuan ilusti ära õpitud.

Millega Saksamaal vabal ajal tegeled? Oled saanud endale uusi hobisid?
Õpin saksa keelt ja kirjutan uusi sõnu üles. Järgmisest või ülejärgmisest nädalast lähen tantsustuudiosse hiphopi tantsima. Koolis saab valida ka erinevaid kursusi juurde (nt. ökoloogia, ujumine, sõudmine jne), siis võib-olla võtan sealt ka midagi. Kuna ma tahtsin ka kitarri õppida (Eestis tegin algust, kuid andsin üsna lühikese aja pärast alla), siis õpin seda siin. Mu isa mängib kitarri ja ta on isegi bändis, seega ta õpetab mulle :)


Homme on juba esimene koolipäev. Tegelikult võin öelda, et täna, sest Eesti aja järgi on juba uus päev käes. Peaksin juba magama minema, et ilusti välja puhata. Kell kuus on äratus ja lähen hommikul Alinaga koos kooli (ta elab minust ühe tänava kaugusel). Ta isa pidi meid viima ning nad pidid mulle kell 7.05 järgi tulema, seega saan õnneks autoga kooli mindud. Muidu pean hakkama hommikuti bussiga kooli minema, mis väljub 6.43, seega pean hakkama üsna vara ärkama, sest kell 7.45 hakkavad juba tunnid pihta.

Väike närv on sees, sest näen enda klassi esimest korda (tean enda klassist ainult kolme inimest). Kuna koolis on kokku umbes 1700 õpilast, siis terve kool on absoluutselt uusi nägusi täis. Positiivne on see, et ma ei pea õpikuid ostma (teised peavad), sest saan need koolilt. Ma ei tea, kas me saame mingid töövihikud ka, aga kui saame, siis pean nende eest maksma.

Käisime üleeile Mareni, Alina, Pia, Vanessa ja Vivianega koolis. Saime paari õpetaja kohta rohkem infot. Minu inglise keele õpetaja pidi tore ja sõbralik olema. Bioloogia ja füüsika õpetaja pidi range olema. Teiste kohta ei tea ma veel midagi. 

Valisin endale ka koolis kapi. Me ei pea nende eest midagi maksma, pidime ainult kapile luku muretsema. Minu kapp on klass number 314 kõrval (meie klass) ja kapinumber on 9 (igaks juhuks kirjutan siia, äkki unustan ära, haha).

Koolis pole aktust ega midagi taolist nagu Eestis. Tegelikult on küll aktus, aga see on ainult viiendale klassile, nojah. Meil tuleb vist klassijuhatajatund, kohtumine Hr Büttneriga ja veel midagi. Tunniplaani kohta ei oska veel midagi öelda, eks homme selgub.

Saan kell 7.30 Mareniga kooli juures kokku, sest ta käib minu klassis ja ta tunneb kooli. Koolist tulen tagasi bussiga number 812. Kooli juures on palju bussipeatusi, kuid mulle näidati juba, millisesse mina minema pean. Õnneks tuleb Alina ka bussiga tagasi, seega tulen temaga koos.

Hoidke mulle pöidlaid, et ma päeva vastu peaksin ja et ma klassi ette minnes ei komistaks.

Bis morgen