Viimasest kümnest päevast- haigestumine, bioloogia üllatustöö ja palju muudki

07.09.2015

Tavaline koolipäev. 9 tundi (tegelikult 8 tundi + 1 vaba tund).

Olin üle pika aja jälle kooli tõttu väsinud. Mind hoidis ärkvel ja ärevil mõte, et lähen õhtul jälle üle pika aja tantsima. Otsustasin minna Rintelni Dance1 stuudiosse hip-hopi tantsima. Täpsemalt öeldes käin hip-hopi 17+ rühmas. Kuna enne sinna gruppi minekut ei teadnud ma sealt kedagi, siis muretsesin veidike selle pärast. Õnneks võeti mind väga soojalt vastu ja mul oli väga hea tunne seal olla. Treener on tore! Terve grupp on tohutult tore!

Kui esimesel koolipäeval ei suhelnud minuga eriti keegi (ainult need, keda varem juba teadsin) ja ei tuntud minu vastu väga huvi, siis tantsugrupiga kohtudes tunti minu ja Eesti vastu just väga palju huvi. Olen täiesti kindel, et grupiliikmed saavad mulle aasta jooksul väga kalliks ning hiljem on raske neid maha jätta.

08.09.2015

Tuleme alati Alinaga koos bussiga koolist koju. Samal päeval ütles ta mulle, et ta viimased kaks tundi jäävad ära, seega ta läheb varem koju ja pean temata sõitma :(

Kui 13.05 tunnid lõppesid, võtsin kapist enda tagi, panin paar õpikut ära ja suundusin bussipeatusesse. Kooli juures on väga palju bussipeatuseid ja iga päev on keegi õpetajatest läheduses ringi liikumas, et kontrollida, et kõik saavad ikka ilusti bussi peale. Sellel päeval oli selleks õpetajaks minu keemia õpetaja.

Seisan bussipeatuses, otsin kotist telefoni ja kõrvaklapid välja, vaatan ringi. Bussi veel pole, keemia õpetaja kõnnib reipa sammuga ringi. Kuulan muusikat. Mõne aja pärast otsustan laulu vahetada. Samal ajal, kui vahetan laulu, kuulen enda eest tulevat "hmkmhm'i". Panen muusika pausile, tõstan pilgu ja näen enda ees seisvat keemia õpetajat. Küsin temalt "what's the matter?". Ta vaatab mulle otsa ja ootab, et ma astuksin sammu kõrvale, et ta saaks minust mööda minna. Astungi siis sammu kõrvale ja ta jätkab enda teed, samal ajal midagi saksa keeles pomisedes. Kummaline käitumine.

Ta oleks võinud minust paar sammu kõrvale astuda, et mööda minna ja poleks isegi pidanud peatuma, aga ta tahtis, et mina astuksin tema tee pealt eest ära. Kummaline mees...

09.09.2015

Ärkan ülesse ja keha läbib väga kummaline tunne. Tervisega on veelgi kehvemad lood. Nohu ja köha on suuremad, jalad ei kanna mind ning keha on üldse väga nõrk.

Ema küsib kella kolmveerand seitsme aeg enne lahkumist minult, kuidas ma ennast täna tunnen. Ütlen, et mitte just väga hästi. Ta küsib, kas ma olen haige ning kas ma soovin koju jääda. Vastan, et jah, olen haige, kuid lähen ikka kooli, elan selle päeva üle. Natukese aja pärast lähen kööki, et hommikusööki süüa. Saan ilusti söödud, panen mustad nõud ära. Hakkan köögist lahkuma, kui korraga tunnen, et ei suuda enam püsti olla ja kukun pikali maha. Ma ei suuda ennast liigutada ja hingata ka väga korralikult ei saa. Üritan läbi raskuste veepudelit haarata, et juua. Lohistan ennast seejärel kuidagi moodi enda tuppa, et telefon kätte võtta ja emale kirjutada, et ma ikkagi ei lähe kooli. Viskan ennast voodisse pikali ja nutan. Masendav on olla haige ja tunda sellist nõrkust, eriti veel kui oled enda päriskodust nii kaugel.

Mõne aja pärast, kui lõpuks jalad alla sain, läksin alla korrusele, et isale öelda, et ta kooli helistaks, et ma täna ei tule. Magasin terve päeva jooksul väga väga palju ning jõin võimalikult palju vett ja kuuma teed.

10.09.2015

Hommikul ärgates tundsin ennast tunduvalt paremini kui eelmisel päeval. Olin umbes kella kaheni üksi kodus. Selleks ajaks, kui pere koju tuli, olin neile pannkooke küpsetanud, et nad saaksid süüa. Sõin ise ka, muidugi Nutellaga. Tohutult head olid!

Terve pere kiitis ning ema oli väga üllatunud. Ta ütles, et ta tunneb ennast nagu puhkusel, ei pea süüa tegema. Ta veel lisas, et ma ei pea koolis käima, võin kodus olla ja kokata. Kusjuures see mõte pole üldsegi halb! :D

Piisab vähesest, et rõõmu valmistada.

11.09.2015

Üle kahe päeva jällegi koolis! Esimene tund oli keemia, muidugi minu "lemmikõpetajaga". Tuli välja, et meil oli vaja selleks tunniks kodutöö teha, mida õpetaja otsustas kontrollida. Ta kõndis klassis ringi ja vaatas iga õpilase kodutöö üle. Kui ta minuni jõudis, ütlesin talle, et ma puudusin koolist kaks päeva ja ma polnud teadlik, mida oli vaja teha. Lisasin, et isegi, kui oleksin teadnud, siis mul oleks olnud raske seda saksa keeles teha. Õpetaja vastas, et oleksin võinud siis inglise keeles teha ja et "you have a lame excuse"ehk siis mul on lame vabandus.

Mis mõttes???????????

Ma ei tea isegi sellealaseid ingliskeelseid sõnu, veel vähem saksakeelseid. Eesti keeles oleksin veel äkki kuidagi saanud hakkama, aga eesti keel siin ei aita.

Lisaks ütles mulle Hr. Büttner (koordinaator) enne koolialgust, et ma ei pea hinnete, kodutööde ja kooli pärast muretsema, et naudiksin kõike. Muidugi pean igas tunnis käima ja osa võtma, aga ma ei ole kohustatud tegema kõike kaasa ning veel vähem kodutööd. Imelikul kombel nõudis keemia õpetaja minult kodutööd...

Rääkisin mitmele sõbrale ja kodus vanematele, mis selle õpetajaga toimus ning nad kõik olid väga šokeeritud, et ta niimoodi käitus. Vanemad ütlesid, et kui see õpetaja peaks mulle veel survet avaldama või kuidagi mind pingesse ajama, siis annaksin neile teada ja nad tulevad kooli Hr. Büttneriga rääkima.

12.09.2015

Vägagi rahulik päev. Vaatasin oma lemmiksarju ning magasin pool päeva.

13.09.2015

Magasin kella kümneni. Tegelesin koolitöödega, enamasti õppisin hispaania keele sõnu. Kell pool kolm jõudsid Marion (vahetusõpilane Šveitsist, kes oli minuga orientatsiooninädalal ka) enda vahetusemaga meie juurde. Asusime viiekesi (nemad kahekesi + mina vanematega) Hannoveri poole YFU sügiskohtumisele. Teel Hannoveri küsisin Rileylt, kas ta on ka sinna tulemas ning ta vastas, et jah!!! (Hurraa!)

Kell pool neli hakkas üritus pihta, kuid Rileyt polnud kusagil lähedal näha. Peale tervitussõnu saime aega, et üksteisega suhelda ning ma läksin hoopiski majast välja, et värsket õhku hingata, sest sees oli väga umbne. Korraga kuulen kedagi enda selja tagant ütlemas "Kairit?" inglise keeles ja väga tuttav hääl oli. Riley jõudis lõpuks kohale! Ta elab Hannoveris ja tuli sellele üritusele üksi (perel oli tegemist). Ta tuli bussiga ja lõpuks kõndis jalgsi läbi vihma kohale. Kallistasime ja jäime välja rääkima nii kauaks, kuni meid sisse kutsuti, sest saalis toimus kogunemine. Küsisin kähku emalt, kas neile sobib, kui ma istun Rileyga eemal koos, sest meie laua taga rohkem vabu kohti polnud + ta oli sinna üksi tulnud ja ma ei tahtnud, et ta üksi oleks.

Iga vahetusõpilane, kes seal üritusel oli, pidi püsti tõusma ja ennast tutvustama (nimi, vanus, riik, kust tuled ja millega tegeled). Edasi jaotati lapsevanemad ja vahetusõpilased kahte gruppi (vanemad olid ühes saali otsas, meie teises). Mängisime ühte mängu, mida me orientatsiooninädalal ka mängisime (seal ei meeldinud mulle see väga, aga nüüd oli täitsa normaalne). Toimus ka väike workshop, kus meie vahetusõpilaste grupp jagati pooleks. Riley oli teises grupis ja kui ta avastas, et ma polegi temaga samas grupis, tegi ta kurba nägu ja lehvitas mulle kurvalt.

Kokkuvõttes oli tore üritus. Koju jõudes rääkisin emaga natukene Skypes ja kella veerand üheksa ajal hakkasin Rileyga skype'ima. Rääkisime Skypes kokku umbes kaks tundi. Tore on rääkida inimesega, kes elab sama olukorda läbi! Saan temaga arvatavasti lähiajal kokku (võib-olla järgmisel nädalal).

14.09.2015

Rahulik koolipäev. Jäin kunstis peaaegu magama.

Matemaatikas jagati meid gruppidesse ning iga grupp tegi erinevat ülesannet. Ma olin samas grupis Asli ja Erikuga. Sain uusi sõpru, halleluuja!

Kui tunnid läbi said, sain Alinaga bussipeatuses kokku. Nägin Phillipit ka!

Christopher oli ka seal ja sain temaga tuttavaks. Ta käib mu paralleelklassis ning ta on tohutult tore ja sõbralik. + tal on väga lahedalt lokkis juuksed!

Õhtul läksin jällegi tantsustuudiosse. Sain veel paari uue inimesega tuttavaks. Meie tantsugrupis on üks tüdruk, kes on tegelikult pärit Lätist, kuid elab hetkel Saksamaal! Viskasime patsu ka.

Kuna eelmisel korral asendasin ma ühte tüdrukut ja seekord oli ta kohal, siis sain tantsus täiesti uue positsiooni. Harjumine võtab veel aega ja ümberkoordineerimine ka. Õppisime uusi liigutusi ka juurde ning mu jalad valutavaaaaaad.

Eilne, 15.09.2015

Jällegi rahulik koolipäev.

Esimene tund oli hispaania keel ja tuli välja, et 10. klassis on kaks uut õpilast! Mina käin 10-4. klassis, nemad aga 10-3. Üks poiss ja tüdruk Afganistanist. Poisi nimi on Fatih, aga kahjuks tüdruku nime ma ei mäleta :(

Aitasin Fatihit tunnis, tõlkisin hispaania- ja saksakeelseid sõnu talle inglise keelde. Tundsin ennast targa ja vajalikuna, haha :D

Kui tunnid lõppesid, siis hakkas vihma sadama ning pidime vihma käes ootama bussi. Õnneks oli Pial vihmavari ja ta päästis meid. Rääkisime Alina, Alexa, Pia ja Christopheriga juttu. Kui bussist maha tulin, ei sadanud enam vihma, seega mul vedas!

Tänane, 16.09.2015

Saksa keeles arutasime kommunikatsiooni. Ajaloos rääkisime Weimari vabariigist.

Bioloogiasse minnes ei kahtlustanud meist keegi, et õpetaja võib meile üllatustöö teha. Suur üllatus oli!

Enne Saksamaale tulekut rääkisin mitmele inimesele naljaga, et huvitav, kuidas oleks saksa keeles raku koeehitust õppida. Sõnusin vist ära. Esimeses bioloogia tunnis just seda õppima hakkasimegi...

Töö oli ka sama teema peale. Saksakeelsed nimetused on kummalised. Kirjutasin nii palju, kui oskasin ja mäletasin, veidikene ka inglise keeles (õnneks õpetaja valdab inglise keelt).

Hispaania keeles sain jällegi kõigest aru ning aitasin Fatihit ka. 

Inglise keeles tegime väikseid presentatsioone ning sain õpetajalt kiita. Ta soovis mulle ka toredat aastat siin Saksamaal. :)

Poliitika tund oli minu jaoks üsna keeruline. Pidime ühte teksti lugema ja arutlema. Teised arutlesid, mina ajasin sõrmega sõnu sõnaraamatust taga.

Seejärel oli vaba tund, sõime ja valmistusime kehaliseks kasvatuseks. Kehalises kasvatuses mängisime võrkpalli ja õppisime, kuidas käsi õigesti hoida jne.

Peale tundide lõppu hakkas jällegi sadama ja pidime jällegi vihmaga bussi ootama. Rääkisime teistega juttu. Bussist maha tulles oli ilm jällegi ilusaks läinud, halleluuja!