pühapäev, 23. august 2015

Tuletõrjealarmist ja esimesest ujumisest Saksamaal

22. august, kell 4.35 öösel

Ärkan ülesse.
Ei suuda aru saada, mis toimub.
Mis heli see on?
Mis asi see undab?
Miks see undab?
Mis kell on?
Appi, kell on ainult 4.35.
Mis toimub?

Väga tore varahommik oli- ärkasin alarmi undamise peale üles.

Esimesel päeval, kui olin perre jõudnud, rääkisid nad mulle, et kuna isa ja vend käivad tuletõrjes, siis neil on sellised väiksed seadmekesed, mis hakkavad undama, kui kuskil on tulekahju (nendele seadmekestele tuleb teade, kus õnnetus juhtus ja nad peavad väga kiiresti reageerima). Vahepeal on see hakanud helisema isegi öösel ja tänu sellele on terve maja seda undamist täis olnud. Nad ütlesid, et küll ma kuulen seda ka millalgi, kuid lootsin, et kui kuulen, siis ikka päeval, mitte öösel.
Sõnusin vist ära. See hakkas eile undama, kell 4.35 öösel. Appi!
Olin ärgates väga segaduses ja ei mõistnud, mis toimub. Kuulsin undamist, kiiret tegutsemist ja ukse sulgemist ning tänu sellele siis ka alarmi vaibumist.

Kui lõpuks ärkasin kella üheksa ajal üles, rääkis isa mulle, mis täpsemalt juhtus. Engernis on üks vanadekodu või midagi taolist. Mingi mees oli otsustanud suitsuanduri all hakata suitsetama :))))
Suitsuandur hakkas undama, tuletõrjekeskusesse tuli teade, meie kodus ja teiste tuletõrjujate kodudes hakkas alarm tööle ning õnnetuspaigale jõudis kohale umbes 100 tuletõrjujat.


Kella kümne paiku läksin vanematega kesklinna. Kuna õhtupoolikul pidi toimuma naabritel soolaleivapidu, siis läksime kingitust ostma. Käisime läbi ka meie lemmikust jäätisekohvikust, mida külastame iga kord, kui linna satume. Sellel korral oli tööl üks mees, kes on isaga tuttavad, seega vestlesid nad natuke ning see mees tundis minu vastu huvi. Ta ütles veel, et vahetusaasta lõpuks valdan ma perfektset saksa keelt. Loodame parimat!

Jõudsime natuke peale kella ühte koju, sõime natuke ning juba pool kaks pidin Alexa ja Alinaga kokku saama. Jõudsime sõita max. 2 minutit, kui Alexa rattaga midagi juhtus. Ta läks kähku koju, võttis teise ratta ning tuli meile järgi. Me suundusime Engerni, kus saime Piaga kokku ning siis läksime edasi ühe järve äärde. Vesi oli normaalse temperatuuriga- mitte väga jahe, samas ka mitte just väga soe, piisavalt paras. Kuna vesi läks väga kiiresti sügavaks, palusid mu vanemad mul ettevaatlik olla. Vees oli ka üks platvormi, kus sai vette hüpata. Ujusime platvormini, hüppasime vette mitmeid kordi, ujusime ringi. Natukese aja pärast tulime veest välja, kuivasime, sõime ning rääkisime juttu. Mõne aja pärast läksime uuesti vette ning veetsime seal veidike aega. Sain tuttavaks ka kahe tüdrukuga, kes on tegelikult kaksikud, ning nad hakkavad minuga samas klassis käima! Tean enda koolist juba kaheksat inimest (10. klassist kuute tüdrukut, 11. klassist ühte poissi ja 12. klassist ühte tüdrukut), seega nüüd pole mul enam nii suurt põhjust kooli ja sõprade leidmise pärast muretseda.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar