Pidu algas kell 11.00 ja kestis õhtuni välja. Nägin väga paljusid isa sõpru ning ka teisi tuttavaid, kellest mõnega olen juba varem kohtunud.
Mind tutvustati paljudele ning sain jälle tähelepanu keskpunktis olla. Kahju, et mu saksa keel pole veel piisavalt hea, et saaksin vabalt suhelda.
Mind rõõmustas väga see, et Lea tuli kohale (üks pisike tüdruk, kes läheb sellel aastal 1. klassi). Kui viimane kord teda nägin, siis ta kallistas mind palju. Samuti ka eile! :')
Ta rääkis minuga nii palju ja nii kiiresti ning tal on peen hääl ka, seega enamuse ajast olin hädas aru saamisega. Käisin pidevalt sõnaraamatust vaatamas, mida ta nüüd mulle ütles. Õnneks tuli ta 14-aastane vend Melvin varsti meie juurde ning kuna ta valdab veidike inglise keelt, siis ta sai mulle tõlgiks olla.
Lea kammis mu juukseid kogu aeg, tegi mulle erinevaid patse ning kui ma avasin Duplo šokolaadipaki, siis ta oli väga õnnelik. Kuna iga šokolaadiga saab kaasa ka kleepsu mingist loomast, siis ta käis mulle neid kogu aeg näitamas ja ta kleepis kõik kleepsud enda keha külge :D
Mõne aja pärast jõudis ka Maren kohale. Mängisime Mareni ja Melviniga mitu tundi Wii'd ja naersime kõht kõveras.
Kinkisin muidu isale pooleliitrise Vana Tallinna, Ewert and The Two Dragons'i CD ja Kalevi valge šokolaadi küpsisetükkide ja maasikatega (ta jumaldab valget šokolaadi). Ta oli väga rõõmus ja tänas mind! :)
Kui Lea ja ta pere pidi lahkuma, siis ta kallistas mind lõpus väga palju, ei tahtnud lahti lasta ning koju minna. Kokkuvõtlikult oli jällegi väga väga tore õhtu veedetud. + ilmaga vedas tohutult palju (õhtupoolikul oli 31'C sooja)!
YFU grillpidu
Reedel, 28. augustil, käisime vanematega Hannoveris ühel YFU poolt korraldatatud grillpeol.
Kohale oli oodatud praegused vahetusõpilased, kes elavad Niedersachsenis, nende vanemad ja inimesed, kes muidu elavad Saksamaal, aga käisid kuskil YFUga.
Kui jõudsime vanematega kohale, siis arvasin, et see üritus ei tule väga huvitav ja kas me tõesti peame seal kella kaheksani olema (algas kell neli). Kuid sain mõne aja pärast paljude uute lahedate inimestega tuttavaks, kes on selleks aastaks Saksamaale tulnud (eriti lahedad olid üks poiss ja üks tüdruk USAst). Aeg läks nii kiiresti ja korraga oligi kell juba pool kaheksa, kui vanemad tulid mu juurde ja ütlesid, et me hakkame ära minema. Kahju oli lahkuda, sest need yfukad, kes seal üritusel olid, olid nii toredad ja vahetusõpilastel on alati selline värskendav aura (seega nendega on tore koos olla). Jagasime veel omavahel numbreid ja jätsime hüvasti.
Loodan, et näen neid millalgi jälle. Oktoobris pidi järgmine YFU kohtumine tulema, seega loodetavasti on nemad ka kohal. Loodame parimat!
Mäletan, et ütlesin sellel üritusel Riley'le (USAkas), et vägagi normaalne on näha inimesi, kes räägivad omavahel inglise, saksa või prantsuse keeles (sellel grillpeol oli paar sellist gruppi), aga põhimõtteliselt võimatu on kohata tänaval või kusagil mujal väljaspool Eestit inimest, kes räägib eesti keelt. Kui läksime Riley'ga juua võtma, siis tuli korraga üks tüdruk Vera mu juurde ja hakkas eesti keeles rääkima.
Te oleksite pidanud mu näoilmet ja reaktsiooni nägema (hakkasin kohapeal üles-alla hüppama). Olin nii ekstaasis! Ma pole pikka aega kohanud inimest, kes valdab eesti keelt, appi!
Ta käis 2013/14 aastal YFUga Eestis ja ta rääkis mulle, kui väga ta Eestit igatseb. Mul oli nii tore üle pika aja jälle kellegagi silmast silma oma emakeeles rääkida! + tuli välja, et sellel üritusel oli veel kaks tüdrukut, kes käisid YFUga Eestis. Nii vahva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar