Eulenburgi muuseum ja rahulik koolipäev

Läksin üle kahe päeva jällegi kooli. Puudusin kaks päeva koolist, sest külmetus murdis mu maha ja tundsin ennast väga tõbisena. Tegelikult olen hetkel ka üsnagi tõbine, kuid olukord on parem kui see oli paar päeva tagasi.

Esimene tund oli poliitika. Pidime enda presentatsioone esitama, kuid tuli välja, et ainult 3 gruppi olid õpetajale presentatsioonid saatnud ja väga paljudel oli saatmata. Me avastasime, et meie presentatsioon on üldsegi kaduma läinud. Üritame lähipäevil ühe õpetaja koolist üles leida, kes tegeleb arvutitega ja temalt peaksime rohkem informatsiooni saama. Jõudsime kuulata kahe grupi presentatsioone, sest aeg sai lihtsalt otsa. Teemaks oli endiselt pagulased ja väga huvitavad esitlused olid. Sain huvitavaid fakte teada ning ma arvan, et see oleks igaühe jaoks küllaltki huvitav olnud.

Teine tund oli geograafia, kus analüüsisime eelmise töö tulemusi ja koostasime statistikat.

Kolmas tund oli füüsika. Kui tund pihta hakkas, jagas õpetaja kõigile väiksed paberid, kus oli neli ülesannet ning pealkirjaks oli Klassenarbeit. Ehmatasime kõik ära, et mis asja, kas see on üllatustöö? Kuid õnneks ei olnud. Lihtsalt harjutamine järgmiseks tööks. Tund möödus ülesandeid lahendades ja vastuseid omavahel võrreldes.

Neljas tund oli ajalugu, kus koostasime plakateid. Meie teemaks on "Frauen im NS-Staat" ehk siis teema, mille me eelmisel nädalal endale valisime. Saime plakati valmis ja järgmisel korral esitleme.

Kui neljas tund läbi sai, siis õpetaja hoidis meid veidike kauem klassis kinni, kuid minul ja paaril inimesel veel minu klassist oli kiire. Nimelt pidime me jõudma 11:30ks kesklinna Eulenburgi muuseumi juurde, kus pidi meie kaks muusikaõpetuse tundi toimuma. Kell oli 11:20, kui lõpuks klassist välja saime. Läksin kiirema sammuga ühte kohta, kus pidime Christopheriga kokku saama ja ruttasime siis välja.

Kui hakkasime just kooli juures olevatest bussipeatustest mööduma, peatas meid meie muusikaõpetaja ja ütles, et me saame tema autoga kohale mindud, kui soovime. Muidugi haarasime võimalusest kinni, sest 1) säästsime aega 2) ei pidanud kõndima 3) jõudsime esimestena õigeks ajaks kohale

Kohal olid ainult inimesed, kes on meie muusikakursuses. Muuseumis oli muidu tore, kuid tekst, mida meile räägiti läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest ma ei saanud peaaegu mitte millestki aru. Ma mõistsin küll põhimõtet, kuid kõike seda, mida vahepeal räägiti, sellest pole mul õrna aimugi, sest see mees, kes seda muuseumikülastust läbi viis, rääkis ajaloolistel teemadel ja tohutult kiiresti, seega minu jaoks oli arusaamine väga raske. Küsisin pärast Christopherilt, et mida täpsemalt räägiti, aga ta ütles, et tema ei saanud ka aru :D

Kui kell hakkas kolmveerand üks saama, hakkasime kooli poole tagasi kõndima. Kõndisin tagasi Maxi ja Christopheriga ning terve tee nad laulsid Potter Puppet Pals: The Mysterious Ticking Noise laulu (vajuta siia, et kuulata). Nad laulsid originaal versiooni, siis tegid nad enda nimedega uue versiooni ja siis laulsid mitme õpetaja nimedega seda laulu. Max ütles veel seda, et ta arvab, et eesti keel on tema arvates lahe (halleluuja).

Jõudsin koolist koju kella kaheks, tegin endale süüa ja jäin pere ootama. Õppisin õhtupoolikul hispaania keele eksamiks ning loodetavasti läheb sellega hästi. Rääkisin veel Rileyga üsna pikalt ja tore oli.

Lähen nüüd magama, sest kell on 23:26 ja olen väsinud. Head ööd!