Center Parcs Bispinger Heide

Käisime perega 22.01.-24.01. Bispingenis väiksel kolmepäevasel puhkusel. Kahjuks Christopher kaasa ei tulnud, sest ta oli enne seda 5 päeva koolibändiga väljasõidul ning ta oli liiga väsinud, et kaasa tulla.
Mul oli seda puhkust nii väga vaja, sest koolis oli üsna pingeline ja vajasin lõõgastumist. Jäin tohutult rahule ja läheks hea meelega tagasi! Kogu õhkkond oli väga mõnus ja kohal oli palju välismaalasi, seega kuulsin väga paljusid erinevaid keeli. Kõik nägi küllaltki troopiline välja, mis oli minu arust super, sest ma pole kunagi olnud troopilises kohas. Nägin ka kahte papagoid, flamingosid ja muid loomi.

Kui jõudsime reedesel päeval kohale, siis oli lumi maas. Kui pühapäeval koju läksime, siis polnud lumest mingit märki. Oleksime saanud tegelikult esmaspäevani sinna jääda, aga kuna mina ja Lasse pidime kooli minema ning ema tööle, siis tulime pühapäeva pärastlõunal koju.
Saime kaasa ka selfiepulga, mille üle ma ikka väga rõõmus olin. Ma olen selle soetamise peale mõelnud, kuid nüüd pole enam tarvis, sest sain selle endale tasuta!

Õnnetus õnnetuse otsa

Peale selle, et ma suutsin 17. jaanuaril uisutades mitu korda kukkuda, juhtus mul 18. jaanuaril juba järgmine õnnetus.

Rahulik esmaspäevane päev. Jäin koolist koju isiklikel põhjustel, kuid kuna väikevend pidi minema Hamelnisse logopeedi juurde, siis läksin tema ja emaga kaasa. Kui mainisin sellele logopeedile, et ma tulen Eestist, läksid ta silmad särama. Nimelt käis ta eelmisel aastal kaks korda Eestis ja Tallinn on üks ta lemmiklinnadest. Rääkis ainult kiidusõnu ja ütles, et tahab juba tagasi minna.

Sel ajal, kui väikevend oli logopeediga omapead, läksime emaga kohvi jooma ja küpsiseid sööma. Suutsin küpsise söömise ajal parema esihamba pooleks hammustada. Mul juhtus teises klassis õnnetus, kui mõlema esihamba tükid pooleks murdusid. Vahepeal on need tükid paar korda ära tulnud, kuid need on hambaarsti poolt tagasi liimitud. Üldjuhul on vasak tükk lahti tulnud, kuid nüüd tuli üllataval kombel parem lahti.

Tegelikult tuli viimane kord lahti 2,5 aastat tagasi ja lootsin, et vahetusaasta jooksul ei juhtu midagi ja ei pea selle probleemiga tegelema, kuid kahjuks ikkagi pidin. Läksin nelja tunni pärast hambaarsti juurde ja sain tüki tagasi liimitud, kuid järgmisel korral peaks krooni panema. Sain veel lisaks peaaegu 80 eurose arve, mille üritan kindlustusega korda ajada.

Kella viie ajal oli mul juba järgmise arsti juures aeg kinni pandud. Nimelt olen ma kogu aeg väga väsinud olnud ja emaga otsustasime mulle aja kinni panna, et teada saada, et milles probleem on. Võib-olla on hoopis mingitest vitamiinidest puudus?

Tuli välja, et mu veres on liiga vähe rauda. Mul oli juba Eestis sellega probleeme ning elasin tablettide peal, kuid kuna ma polnud umbes 8 kuud tablette võtnud, siis tuli probleem jälle tagasi. Ostsime palju tablette mulle, mida nüüd igapäevaselt tarbin. Pole just kõige meeldivamad, kuid midagi ei jää üle.

Aastavahetus

Aastavahetus möödus mul pere ja naabritega koos olles. Sõime jälle racletti (ma armastan seda), vaatasime "Dinner For One'i" ning nautisime koosolemist. Kella üheksa-kümne aeg läksime Christopheriga naabrite juurde, sest ta parim sõber elab seal. Neil olid külalised külas ja nad sõid samuti kõik koos racletti.

Kohal oli mitu võõrast inimest, keda ma pole varem kohanud. Christopher tutvustas mind kohe teistele, kui olime tuppa sisse astunud. Ta veel lisas, et ma olen tema vahetusõpilane :D

Kolmveerand üheteist ajal tulin koju, et arvuti tööle panna ja ETV otse-eetrit vaadata, sest Eestis oli kell juba kolmveerand kaksteist ja kohe oli tulemas presidendi kõne. Tõin enda väikse lipu ka enda tuppa ja ema ning väikevend liitusid minuga. Kuulasime Toomas Hendrik Ilvese kõne ära, laulsin Eesti hümni, lehvitasin lipuga ja valasin pisaraid. Lasime Eesti aja järgi ka paar raketti taevasse.

Kui kell sai kaksteist, siis lõime kõik pokaalid kokku, soovisime üksteisele head uut aastat ja kallistasime teineteist. Minu selle aasta esimene kallistus tuli mu saksa parimalt sõbralt, mille üle on mul väga hea meel. Jooksime kähku Christopheriga koju, et perega ka pokaale kokku lüüa ja head uut soovida.

Lasime ka palju ilutulestikku kõik koos. Oleksin peaaegu ise kogemata pihta saanud, aga kõik läks õnneks hästi. Käisime teistele naabritele ka head uut aastat soovimas.
Läksime Christopheri, tema parima sõbra ja ühe sõbraga jalutama kella ühe aeg. Lasime naabruskonnas veel ilutulestikku ja läksime koju umbes kella kahe ajal.

Kohal oli ka Bill, kes on tegelikult pärit Minnesotast, USAst. Ta oli umbes 40 aastat tagasi vahetusõpilane Christopheri parima sõbra isa peres ning just siin samas Westendorfis. Sain temaga paar päeva enne aastavahetust tuttavaks, muljetasime vahetusaastast ja ta rääkis enda elust. Ta on üks huvitavamaid inimesi, keda ma kohanud olen. Ta elab ja töötab hetkel Moskvas. Ning fun fact on see, et ta oli vahetusõpilane just YFUga!

Enne kui Bill varahommikul magama läks, rääkisin temaga veel pikalt vahetusaastast ning ta andis häid nippe, kuidas vahetusaastat veeta ja kuidas keeleliselt edasi areneda. Sain veel ta e-maili aadressi, et saaksime kontakteeruda. Ta pidi juba hommikul edasi Inglismaale lendama.

Läksin ise umbes poole seitsme aeg hommikul magama ja peaks mainima, et väga väga väga huvitav ja multikultuurne aastavahetus oli.