Õnnetus õnnetuse otsa

Peale selle, et ma suutsin 17. jaanuaril uisutades mitu korda kukkuda, juhtus mul 18. jaanuaril juba järgmine õnnetus.

Rahulik esmaspäevane päev. Jäin koolist koju isiklikel põhjustel, kuid kuna väikevend pidi minema Hamelnisse logopeedi juurde, siis läksin tema ja emaga kaasa. Kui mainisin sellele logopeedile, et ma tulen Eestist, läksid ta silmad särama. Nimelt käis ta eelmisel aastal kaks korda Eestis ja Tallinn on üks ta lemmiklinnadest. Rääkis ainult kiidusõnu ja ütles, et tahab juba tagasi minna.

Sel ajal, kui väikevend oli logopeediga omapead, läksime emaga kohvi jooma ja küpsiseid sööma. Suutsin küpsise söömise ajal parema esihamba pooleks hammustada. Mul juhtus teises klassis õnnetus, kui mõlema esihamba tükid pooleks murdusid. Vahepeal on need tükid paar korda ära tulnud, kuid need on hambaarsti poolt tagasi liimitud. Üldjuhul on vasak tükk lahti tulnud, kuid nüüd tuli üllataval kombel parem lahti.

Tegelikult tuli viimane kord lahti 2,5 aastat tagasi ja lootsin, et vahetusaasta jooksul ei juhtu midagi ja ei pea selle probleemiga tegelema, kuid kahjuks ikkagi pidin. Läksin nelja tunni pärast hambaarsti juurde ja sain tüki tagasi liimitud, kuid järgmisel korral peaks krooni panema. Sain veel lisaks peaaegu 80 eurose arve, mille üritan kindlustusega korda ajada.

Kella viie ajal oli mul juba järgmise arsti juures aeg kinni pandud. Nimelt olen ma kogu aeg väga väsinud olnud ja emaga otsustasime mulle aja kinni panna, et teada saada, et milles probleem on. Võib-olla on hoopis mingitest vitamiinidest puudus?

Tuli välja, et mu veres on liiga vähe rauda. Mul oli juba Eestis sellega probleeme ning elasin tablettide peal, kuid kuna ma polnud umbes 8 kuud tablette võtnud, siis tuli probleem jälle tagasi. Ostsime palju tablette mulle, mida nüüd igapäevaselt tarbin. Pole just kõige meeldivamad, kuid midagi ei jää üle.

Aastavahetus

Aastavahetus möödus mul pere ja naabritega koos olles. Sõime jälle racletti (ma armastan seda), vaatasime "Dinner For One'i" ning nautisime koosolemist. Kella üheksa-kümne aeg läksime Christopheriga naabrite juurde, sest ta parim sõber elab seal. Neil olid külalised külas ja nad sõid samuti kõik koos racletti.

Kohal oli mitu võõrast inimest, keda ma pole varem kohanud. Christopher tutvustas mind kohe teistele, kui olime tuppa sisse astunud. Ta veel lisas, et ma olen tema vahetusõpilane :D

Kolmveerand üheteist ajal tulin koju, et arvuti tööle panna ja ETV otse-eetrit vaadata, sest Eestis oli kell juba kolmveerand kaksteist ja kohe oli tulemas presidendi kõne. Tõin enda väikse lipu ka enda tuppa ja ema ning väikevend liitusid minuga. Kuulasime Toomas Hendrik Ilvese kõne ära, laulsin Eesti hümni, lehvitasin lipuga ja valasin pisaraid. Lasime Eesti aja järgi ka paar raketti taevasse.

Kui kell sai kaksteist, siis lõime kõik pokaalid kokku, soovisime üksteisele head uut aastat ja kallistasime teineteist. Minu selle aasta esimene kallistus tuli mu saksa parimalt sõbralt, mille üle on mul väga hea meel. Jooksime kähku Christopheriga koju, et perega ka pokaale kokku lüüa ja head uut soovida.

Lasime ka palju ilutulestikku kõik koos. Oleksin peaaegu ise kogemata pihta saanud, aga kõik läks õnneks hästi. Käisime teistele naabritele ka head uut aastat soovimas.
Läksime Christopheri, tema parima sõbra ja ühe sõbraga jalutama kella ühe aeg. Lasime naabruskonnas veel ilutulestikku ja läksime koju umbes kella kahe ajal.

Kohal oli ka Bill, kes on tegelikult pärit Minnesotast, USAst. Ta oli umbes 40 aastat tagasi vahetusõpilane Christopheri parima sõbra isa peres ning just siin samas Westendorfis. Sain temaga paar päeva enne aastavahetust tuttavaks, muljetasime vahetusaastast ja ta rääkis enda elust. Ta on üks huvitavamaid inimesi, keda ma kohanud olen. Ta elab ja töötab hetkel Moskvas. Ning fun fact on see, et ta oli vahetusõpilane just YFUga!

Enne kui Bill varahommikul magama läks, rääkisin temaga veel pikalt vahetusaastast ning ta andis häid nippe, kuidas vahetusaastat veeta ja kuidas keeleliselt edasi areneda. Sain veel ta e-maili aadressi, et saaksime kontakteeruda. Ta pidi juba hommikul edasi Inglismaale lendama.

Läksin ise umbes poole seitsme aeg hommikul magama ja peaks mainima, et väga väga väga huvitav ja multikultuurne aastavahetus oli.

Minu esimesed saksa jõulud

Saksamaal on jõulud alati väga suur ja tähtis püha, mida tähistatakse perega koos. Saksamaal on jõulud kahepäevane püha ehk siis 24. ja 25. detsember. Jõuluvana tuleb ja kinke saadakse 24. detsembril, samuti ei puudu ka suur söömaaeg. Ma sõin lihtsalt niiiii palju.

Igas peres on omad traditsioonid ning meie peres sõime racletti (loodetavasti kirjutasin õigesti). See on selline väike grillitaoline masin, kus saab erinevat liha küpsetada jne (ma ei oska seda tegelikult pikemalt eesti keeles selgitada). Kuusepuu kaunistasime alles 23. detsembril.

Mul oli sellist püha enda saksa perega suur au koos veeta. Muidugi oleks tahtnud olla enda eesti perega ka, kuid seda järgmisel korral. Sain tohutult palju kinke! Ma pole vist kunagi nii palju korraga saanud. Paljud saatsid mulle Eestist kingitusi. Samuti sain palju kingitusi ka enda saksa perelt ja sõpradelt. Kõik, mis ma sain, on küllaltki praktiline või söödav, sest see oligi tegelt see, mida ma soovisin, sest ma ei taha pärast hakata midagi suurt Eestisse kaasa vedama. Kõige rohkem rõõmustasid mind 30 Seconds To Marsi kõige uuem album (käisin nende kontserdil 2014. aastal), Ed Sheerani mõlemad plaadid (käisin tema kontserdil 2015. aastal), Ludovico Einaudi kõige uuem album ja üks mu lemmikutest Step Upi filmidest.

Saatsin enda perele ja kahele parimale sõbrannale ka paki Eestisse. Samuti tegin palju kinke enda saksa perele ja sõpradele. Tundus, et kõik jäid rahule :)

25. detsembril läksime perega isa vanemate koju. Seal sõime ka tohutult palju. Igaüks sai veel lisaks šokolaadi ja loterii, kus pead kraapima, et teada saada, kas võitsid midagi. Ma olin ainuke, kes võitis ja võidusummaks oli 2 eurot. Hurraa! :D

Kahju oli muidugi see, et jõulud polnud valged ehk siis lumest polnud mingit märki ning küllaltki soe oli. Samas vahelduse mõttes täitsa sobiv, aga olen harjunud ikka paksu lume ja pakasega jõule vastu võtma.

Ema saatis eesti kodust pildi :)