Hannover ja protestimine

Käisin laupäeval, 19. detsembril, Hannoveris, sest pidin veel paar kinki ostma jõuludeks. Mõtlesin, et ostan äkki midagi endale ka, kuid ei plaaninud palju raha kulutada. Kuidagi juhtus nii, et läksin väga hoogu ja kulutasin enda peale liiga palju raha. Kingid sain muidugi ostetud, kuid endale leidsin ka väga palju asju. Lõpuks tulin Hannoverist tagasi mitme suure kotiga ja käed valutasid tassimisest.

Jäin vahepeal isegi ühe huvitava olukorra pealtnägijaks. Nimelt toimus Hannoveri kesklinnas protest.

Olin ise alguses küllaltki segaduses ja ei saanud aru, mille vastu protestiti, kuid Alexa seletas mulle pärast ära, et need inimesed protestivad Hannoveris igal laupäeval millegi vastu. Seekord protestiti Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğan vastu. 

Tegin linnas veel telefoniga mõningaid pilte Hannoverist. Hannoverist tagasi tulles läksin edasi Eisbergenisse, kus toimus väike istumine ühe paralleelklassi poisi juures. Kohal oli umbes 20 inimest ning enamus oli 10-3 klassist (mina olen 10-4), kuid mul oli väga hea meel neid näha, sest paljud sealt on mu sõbrad ja mul oli tore õhtupoolik. Rääkisime juttu, mängisime piljardit, vaatasime Harry Potterit ja sõime pitsat.

Eulenburgi muuseum ja rahulik koolipäev

Läksin üle kahe päeva jällegi kooli. Puudusin kaks päeva koolist, sest külmetus murdis mu maha ja tundsin ennast väga tõbisena. Tegelikult olen hetkel ka üsnagi tõbine, kuid olukord on parem kui see oli paar päeva tagasi.

Esimene tund oli poliitika. Pidime enda presentatsioone esitama, kuid tuli välja, et ainult 3 gruppi olid õpetajale presentatsioonid saatnud ja väga paljudel oli saatmata. Me avastasime, et meie presentatsioon on üldsegi kaduma läinud. Üritame lähipäevil ühe õpetaja koolist üles leida, kes tegeleb arvutitega ja temalt peaksime rohkem informatsiooni saama. Jõudsime kuulata kahe grupi presentatsioone, sest aeg sai lihtsalt otsa. Teemaks oli endiselt pagulased ja väga huvitavad esitlused olid. Sain huvitavaid fakte teada ning ma arvan, et see oleks igaühe jaoks küllaltki huvitav olnud.

Teine tund oli geograafia, kus analüüsisime eelmise töö tulemusi ja koostasime statistikat.

Kolmas tund oli füüsika. Kui tund pihta hakkas, jagas õpetaja kõigile väiksed paberid, kus oli neli ülesannet ning pealkirjaks oli Klassenarbeit. Ehmatasime kõik ära, et mis asja, kas see on üllatustöö? Kuid õnneks ei olnud. Lihtsalt harjutamine järgmiseks tööks. Tund möödus ülesandeid lahendades ja vastuseid omavahel võrreldes.

Neljas tund oli ajalugu, kus koostasime plakateid. Meie teemaks on "Frauen im NS-Staat" ehk siis teema, mille me eelmisel nädalal endale valisime. Saime plakati valmis ja järgmisel korral esitleme.

Kui neljas tund läbi sai, siis õpetaja hoidis meid veidike kauem klassis kinni, kuid minul ja paaril inimesel veel minu klassist oli kiire. Nimelt pidime me jõudma 11:30ks kesklinna Eulenburgi muuseumi juurde, kus pidi meie kaks muusikaõpetuse tundi toimuma. Kell oli 11:20, kui lõpuks klassist välja saime. Läksin kiirema sammuga ühte kohta, kus pidime Christopheriga kokku saama ja ruttasime siis välja.

Kui hakkasime just kooli juures olevatest bussipeatustest mööduma, peatas meid meie muusikaõpetaja ja ütles, et me saame tema autoga kohale mindud, kui soovime. Muidugi haarasime võimalusest kinni, sest 1) säästsime aega 2) ei pidanud kõndima 3) jõudsime esimestena õigeks ajaks kohale

Kohal olid ainult inimesed, kes on meie muusikakursuses. Muuseumis oli muidu tore, kuid tekst, mida meile räägiti läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest ma ei saanud peaaegu mitte millestki aru. Ma mõistsin küll põhimõtet, kuid kõike seda, mida vahepeal räägiti, sellest pole mul õrna aimugi, sest see mees, kes seda muuseumikülastust läbi viis, rääkis ajaloolistel teemadel ja tohutult kiiresti, seega minu jaoks oli arusaamine väga raske. Küsisin pärast Christopherilt, et mida täpsemalt räägiti, aga ta ütles, et tema ei saanud ka aru :D

Kui kell hakkas kolmveerand üks saama, hakkasime kooli poole tagasi kõndima. Kõndisin tagasi Maxi ja Christopheriga ning terve tee nad laulsid Potter Puppet Pals: The Mysterious Ticking Noise laulu (vajuta siia, et kuulata). Nad laulsid originaal versiooni, siis tegid nad enda nimedega uue versiooni ja siis laulsid mitme õpetaja nimedega seda laulu. Max ütles veel seda, et ta arvab, et eesti keel on tema arvates lahe (halleluuja).

Jõudsin koolist koju kella kaheks, tegin endale süüa ja jäin pere ootama. Õppisin õhtupoolikul hispaania keele eksamiks ning loodetavasti läheb sellega hästi. Rääkisin veel Rileyga üsna pikalt ja tore oli.

Lähen nüüd magama, sest kell on 23:26 ja olen väsinud. Head ööd!

Osnabrück

Laupäeval, 12. detsembri hommikul alustasime perega (kahjuks isa ei tulnud) sõitu Osnabrücki poole. Alguses ei läinud kohe Osnabrücki kesklinna, vaid sõitsime veidike eemale, sest plaanis oli külastada ema venda ja ta peret, kes elavad Osnabrücki lähedal. Kohal olid ka ema õde ja ta mees. Nad kõik olid tohutult toredad ja tore oli "enda" saksa suguvõsaga lähemalt tuttavaks saada.

Ema õe mees (vabandust, et ma nime ei mäleta) suutis mind korralikult üllatada. Nimelt kui rääkisime sellest, et ema õpib Duolingo abil inglise keelt, siis ema ütles, et ma õpin sealt saksa keelt. Ema õe mees küsis siis selle peale, et kas ma ei räägigi saksa keelt emakeelena ning kas ma polegi sakslane. Olin jällegi tohutult üllatunud, sest mulle on seda varem ka öeldud. Ju siis näen siis sakslase moodi välja, mis on minu arvates suur kompliment (ma ju siiski üritan olla osa saksa ühiskonnast ja rahvusest). Christopher ütles selle peale, et see on super, et mind juba sakslaseks peetakse. Keeleliselt ei saa seda veel nii hästi öelda, kuid ju siis välimuselt sobin. Minus isegi voolab veidike saksa verd, sest mu (eesti) isa vanaema oli sakslanna.

Kella nelja aeg suundusime väiksele autosõidule. Kuna Osnabrücki lähedal olev väike linnake on Christopheri sünnilinn, siis sõitsime seal ringi. Ema näitas kohti, mis on Christopheriga seotud (nt haigla, kus ta sündis; kool, kus ta käis jne). Tore oli ja sain ümbruskonda rohkem avastatud.

Peale seda suundusime Osnabrücki kesklinna, kus toimub jõuluturg. Meil on Rintelnis ka jõuluturg, kuid Osnabrücki oma on tunduvalt suurem (saksa wikipedia andmetel on Osnabrück Rintelnist ainult 1,1 korda suurem, kuid elanikke on Osnabrückis 6.3 korda rohkem). Jõuluturg oli imeline! Jõulutunne tuli kindlasti sisse ja meeleolu oli super.

Käisime Christopheriga veel ühes ehetepoes, sest ta soovis enda tüdrukule jõuludeks kaelakeed leida. Ma pole ausalt öeldes kedagi kunagi nii segaduses näinud (ta ei teadnud, mida täpselt osta ning jooksime mööda poodi ringi). Üks müüjatest peatas ta ning küsis, et kas ta vajab abi, seega sai ta enda ostu veidike kiiremini tehtud (täpselt kaks minutit enne sulgemist).

Koju jõudes avastasime postkastist mulle kirja YFU Saksamaa poolt. Nimelt sain informatsiooni keskaastaseminari kohta. Pidime mõnda aega tagasi valima pikast nimekirjast neli seminari, mis endale kõige meelepärasemad oleksid. Minu esimeseks ja lemmikuks valikuks oli MS9 Technik & Design, mis toimub Berliinis 01.03.2016-06.03.2016 ning tuli välja, et saangi sinna minna ja ma reaalselt hüppasin rõõmust mööda kodu ringi. Kuna ma saatsin enda keskaastaseminari paberid viimasel päeval ära (väga minulik), siis polnud ma kindel, millisele seminarile täpselt lähen. Christopher tuleb samuti minuga kaasa, seega saan temaga 6 toredat päeva Berliinis veeta! Me saame kõige kohta rohkem informatsiooni 2-3 nädalat enne seminari. Saime mõlemad kooli jaoks ka YFUlt paberid, et viibime nendel päevadel Berliinis YFU üritusel. Rongipileti Berliini pean ise ostma, kuid YFU maksab mulle tagasi. Ma ei oska öelda, kui palju kõik Christopheri jaoks maksma läheb, sest ta peab seminari ja piletite eest ise maksma, kuid eks näis.
Fun fact: Me lähme kogu 10. klassiga aprilli alguses ka Berliini.