pühapäev, 25. oktoober 2015

Hiina ja mongoolia köök- uusi maitseid proovimas

Kõik, kes mind lähemalt teavad, on teadlikud, et ma ARMASTAN hiina kööki. Käisime täna perega hiina ja mongoolia restoranis, mis asub Mindenis. Käisin seal esimest korda ning olin ja siiani olen vägagi vaimustuses. Restorani sisekujundus oli väga huvitav, õhkkond oli mõnus ja toit oli tohutult hea.



Vahet pole, kui palju sööd või mida sööd, alati makstakse üks hind. Võid võtta nii palju süüa, kui soovid. Valik oli väga mitmekesine ja tohutult maitsev. Sõin muidugi oma lemmikuid hiina köögi rooge, kuid otsustasin proovida ka midagi eksootilist. Nimelt sõin esimest korda elus midagi väga huvitavat ning selleks oli känguru-, krokodilli- ja hailiha. Ma pole kunagi varem kuskil restoranis näinud, et pakutakse ning muidugi polnud ka varem seda söönud. Väga huvitav maitseelamus!

Kõige rohkem meeldis mulle känguruliha. Krokodilliliha oli normaalne, kuid veidike kuiv. Hailiha maitses mulle kõige vähem. Kõik, kes mind teavad, on teadlikud, et ma ei söö üldse kala. Mõtlesin, et äkki haikala isegi maitseb mulle, aga ei, kahjuks ei maitsenud. Vähemalt proovisin ära ning olen kogemuse võrra rikkam! Proovisin süüa pulkadega, kuid andsin natukese aja pärast alla, sest see ei tulnud mul just väga hästi välja.


Magustoiduks sõin šokolaadipudingut, ananassi šokolaadikastmes ja šokolaadikomme kookoshelvestega. Need kõik maitsesid tohutult hästi! Mina kui suur magusasõber lihtsalt sulasin neid süües ja olin mõtetega paradiisis. Kui saaksin, siis sööksin neid igapäevaselt, kuid kahjuks võtaksin kindlasti kaalust palju juurde.


Saime igaüks veel kurikuulsa õnneküpsise, kus oli siis väike paber sooviga sees. Ühel pool oli kirjas inglise keeles, teisel pool saksa keeles. Minul oli kirjas "Charming courtesy brings success. Charmante Schmeicheleien bringen Erfolg." ehk siis "võluv viisakus toob edu".




laupäev, 24. oktoober 2015

Perevahetus

Jah, ma vahetasin pere.

YFU Eesti ellujäämisõpiku kohaselt vahetavad umbes 25% vahetusõpilastest pere. Me ei tohiks ennast perevahetuse tõttu halvasti tunda ning ennast süüdistada. Üritan seda meeles pidada.

Pereprobleemidest siin vestlema ei hakka, aga kui kedagi huvitama peaks, siis võin privaatselt rääkida. Minu jaoks oli olukord juba lootusetu ning polnud võimalik midagi paremaks muuta, seega leidsin, et perevahetus oleks parim lahendus. Olen viimased kuus nädalat ennast vahetuspere tõttu ebamugavalt ja kurvana tundnud. Kuna head suhted vahetusperega on vahetusaastal väga tähtsad ning kuna mul ei olnud need just väga head, siis ei ole ma suutnud vahetusaastat täiesti nautida.

Viimased päevad tegelesin pakkimisega ning öösiti eriti magada ei saanud, sest väike ärevustunne oli sees. Sain kõik ilusti pakitud ja avastasin, et mul on ikka väga palju asju siin. Pakkimiseks kulus palju kaste, kotte ja kohver. Kuna ma suutsin enda vahetusaasta esimesel päeval juba kohvri ära lõhkuda, siis sain ümber kolimise puhul paariks päevaks kohvrit laenata.

Jõudsin täna uude vahetusperre ning tunne on hea. Isegi väga hea! Olen hetkel küllaltki väsinud ning üritan blogimiseks enda silmi lahti hoida. Mu eelmine vahetuspere valdas inglise keelt ning rääkisin nendega enamus ajast inglise keeles. Nemad rääkisid minuga saksa ja inglise keeles. See, et ma suuremas osas ainult inglise keelt kasutasin, ei olnud mu saksa keele õppimisele just väga hea. Uus vahetuspere valdab ainult saksa keelt, seega vajadus saksa keelt õppida ja selgeks saada on nüüd tohutult suur. Vahetusema räägib veidike vene keelt ning Christopher (mu saksa parim sõber ja uus vahetusvend) inglise keelt (prantsuse keelt ka, kuid tema sõnul mitte just väga hästi). Mu uues perekonnas on ema, isa, kaks venda ja õde. Õde elab ja õpib hetkel Portugalis, kuid tuleb peale semestri lõppu Saksamaale tagasi. Elame farmis ning minu arvates on see väga lahe! Eestis elasin korteris, seega vahetuskogemusena on see põnev.

Elukohaks on nüüd Westendorf. See on küla, mis kuulub Rintelni linnale. Õnneks ei pidanud kaugele kolima (eelmisest vahetusperest ainult 2-3 kilomeetri kaugusele). Õnneks ei pea kooli vahetama ning kõik jääb nii nagu oli varemgi, nüüd lihtsalt uus elukoht. Olen vahetuse üle väga rõõmus ning jään nüüd lootma heale tulevikule. Pingutan ja annan endast kõik. Loodetavasti uus perekond hindab seda, mitte nagu eelmine pere.

Hommikul kella kümne aeg pidi mu tugiisik mulle järgi tulema. Plaanisin kell kaheksa ärgata, et oleks kaks tundi aega, et kõik asjad veel üle vaadata ja ennast valmis panna. Unustasin muidugi äratuskella tööle panna, seega ärkasin ise üles. Kui ärkasin üles, siis oli sees kuidagi imelik tunne. Vaatasin kella ning avastasin, et kell on kümme läbi paar minutit. Appi! Ma magasin kaks tundi sisse. Ma pole kunagi voodist nii kiiresti üles saanud ja kõigega tegelenud kui täna hommikul. Õnneks jõudsin kõik kähku ära teha, ise nagu segane ringi jooksmas. Jätsin eelmise vahetusperega hüvasti. Vahetusvend polnud kodus, sest ta oli mingil tuletõrje õppusel, seega temaga jäi hüvasti jätmata, kuid see on 100% kindel, et näen teda veel, sest ta tuleb vahepeal sama bussiga koolist koju. Sõitsime uude vahetusperre ning päev möödus väga kiiresti ja väsitavalt, kuid toredalt!

Liiga palju asju



neljapäev, 22. oktoober 2015

Eestlane ja kanadalane

Kolmapäev, 21.10.2015

Kuna hetkel on sügisvaheaeg, mis kestab kaks nädalat, siis magasin pool päeva, et ennast koolist välja puhata. Leppisime paar päeva tagasi Katiega kokku, et saame kolmapäeval kokku. Katie on üks tohutult tore tüdruk Kanadast, kes veedab selle õppeaasta samuti Saksamaal! Kuna ta elab Kalletalis ja õpib Vlothos, siis läksin rongiga Vlothosse. Mõlemad linnad asuvad Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Kuna igal liidumaal on vaheajad erineval ajal, siis minul on hetkel vaheaeg, aga temal juba lõppes ära. Mu vahetusisa viis mu kella poole viieks Rintelni rongijaama, ostsin endale pileti ning ta lahkus. Pidin ihuüksi rongi ootama. Vahepeal jõudsid neli pagulast minuga rääkimas käia. Põnev oli, aga samas väike hirm oli sees.

Minu rong väljus esimeselt perroonilt

Piletiautomaat, kust oli võimalik erinevaid rongipileteid soetada


Sain veidike peale kolmveerand viite rongile. Kui piletikontrolör minu piletit kontrollis, tuli välja, et pidin kuskilt mingi templi peale saama, mida minul muidugi polnud. Ta rääkis minuga saksa keeles ning ma ei saanud mitte midagi aru, veel vähem mingi templi hankimisest. Lõpuks ta võttis mu pileti, lõi ise templi peale ning kirjutas midagi pastakaga juurde. Olin ise väga segaduses, sest sõitsin esimest korda Saksamaal ÜKSI rongiga ning juba oli mingi jama piletiga, haha :D

Kella viie aeg jõudsin Vlothosse ning Katie oli mulle rongijaama vastu tulnud. Jalutasime ringi, rääkisime juttu, käisime kohvi ostmas, külastasime 1 euro poodi ning läksime siis pitsasid sööma. Käisin esimest korda elus 1 euro poes. Huvitav oli! Ostsin endale märkmiku, küünla, pehmed sokid, märkmepaberid jne. Pitsa söömine läks ka põnevalt!

Kanadalane ja eestlane söövad Itaalia pitsasid Saksamaal ning räägivad juttu inglise keeles. Fun!

Kuulsime veel palju itaalia keelt ning üritasime kuidagi enda saksa keelega hakkama saada. Isegi saime hakkama!

Väga maitsev oli!

Peale seda jalutasime tagasi rongijaama, ostsin endale pileti ning jäime rongi ootama. Kohe, kui lõpetasin pileti ostmise, tegelesin selle templi asjandusega, et vältida samasugust olukorda nagu Vlothosse sõites. Veidike peale üheksat saingi rongi peale ning suundusin tagasi Rintelni. Tore päev veedetud!

Läbi pimeda linna rongijaama otsimas