Hiina ja mongoolia köök- uusi maitseid proovimas

Kõik, kes mind lähemalt teavad, on teadlikud, et ma ARMASTAN hiina kööki. Käisime täna perega hiina ja mongoolia restoranis, mis asub Mindenis. Käisin seal esimest korda ning olin ja siiani olen vägagi vaimustuses. Restorani sisekujundus oli väga huvitav, õhkkond oli mõnus ja toit oli tohutult hea.

Vahet pole, kui palju sööd või mida sööd, alati makstakse üks hind. Võid võtta nii palju süüa, kui soovid. Valik oli väga mitmekesine ja tohutult maitsev. Sõin muidugi oma lemmikuid hiina köögi rooge, kuid otsustasin proovida ka midagi eksootilist. Nimelt sõin esimest korda elus midagi väga huvitavat ning selleks oli känguru-, krokodilli- ja hailiha. Ma pole kunagi varem kuskil restoranis näinud, et pakutakse ning muidugi polnud ka varem seda söönud. Väga huvitav maitseelamus!

Kõige rohkem meeldis mulle känguruliha. Krokodilliliha oli normaalne, kuid veidike kuiv. Hailiha maitses mulle kõige vähem. Kõik, kes mind teavad, on teadlikud, et ma ei söö üldse kala. Mõtlesin, et äkki haikala isegi maitseb mulle, aga ei, kahjuks ei maitsenud. Vähemalt proovisin ära ning olen kogemuse võrra rikkam! Proovisin süüa pulkadega, kuid andsin natukese aja pärast alla, sest see ei tulnud mul just väga hästi välja.

Magustoiduks sõin šokolaadipudingut, ananassi šokolaadikastmes ja šokolaadikomme kookoshelvestega. Need kõik maitsesid tohutult hästi! Mina kui suur magusasõber lihtsalt sulasin neid süües ja olin mõtetega paradiisis. Kui saaksin, siis sööksin neid igapäevaselt, kuid kahjuks võtaksin kindlasti kaalust palju juurde.

Saime igaüks veel kurikuulsa õnneküpsise, kus oli siis väike paber sooviga sees. Ühel pool oli kirjas inglise keeles, teisel pool saksa keeles. Minul oli kirjas "Charming courtesy brings success. Charmante Schmeicheleien bringen Erfolg." ehk siis "võluv viisakus toob edu".

Perevahetus

Jah, ma vahetasin pere.

YFU Eesti ellujäämisõpiku kohaselt vahetavad umbes 25% vahetusõpilastest pere. Me ei tohiks ennast perevahetuse tõttu halvasti tunda ning ennast süüdistada. Üritan seda meeles pidada.

Pereprobleemidest siin vestlema ei hakka, aga kui kedagi huvitama peaks, siis võin privaatselt rääkida. Minu jaoks oli olukord juba lootusetu ning polnud võimalik midagi paremaks muuta, seega leidsin, et perevahetus oleks parim lahendus. Olen viimased kuus nädalat ennast vahetuspere tõttu ebamugavalt ja kurvana tundnud. Kuna head suhted vahetusperega on vahetusaastal väga tähtsad ning kuna mul ei olnud need just väga head, siis ei ole ma suutnud vahetusaastat täiesti nautida.

Viimased päevad tegelesin pakkimisega ning öösiti eriti magada ei saanud, sest väike ärevustunne oli sees. Sain kõik ilusti pakitud ja avastasin, et mul on ikka väga palju asju siin. Pakkimiseks kulus palju kaste, kotte ja kohver. Kuna ma suutsin enda vahetusaasta esimesel päeval juba kohvri ära lõhkuda, siis sain ümber kolimise puhul paariks päevaks kohvrit laenata.

Jõudsin täna uude vahetusperre ning tunne on hea. Isegi väga hea! Olen hetkel küllaltki väsinud ning üritan blogimiseks enda silmi lahti hoida. Mu eelmine vahetuspere valdas inglise keelt ning rääkisin nendega enamus ajast inglise keeles. Nemad rääkisid minuga saksa ja inglise keeles. See, et ma suuremas osas ainult inglise keelt kasutasin, ei olnud mu saksa keele õppimisele just väga hea. Uus vahetuspere valdab ainult saksa keelt, seega vajadus saksa keelt õppida ja selgeks saada on nüüd tohutult suur. Vahetusema räägib veidike vene keelt ning Christopher (mu saksa parim sõber ja uus vahetusvend) inglise keelt (prantsuse keelt ka, kuid tema sõnul mitte just väga hästi). Mu uues perekonnas on ema, isa, kaks venda ja õde. Õde elab ja õpib hetkel Portugalis, kuid tuleb peale semestri lõppu Saksamaale tagasi. Elame farmis ning minu arvates on see väga lahe! Eestis elasin korteris, seega vahetuskogemusena on see põnev.

Elukohaks on nüüd Westendorf. See on küla, mis kuulub Rintelni linnale. Õnneks ei pidanud kaugele kolima (eelmisest vahetusperest ainult 2-3 kilomeetri kaugusele). Õnneks ei pea kooli vahetama ning kõik jääb nii nagu oli varemgi, nüüd lihtsalt uus elukoht. Olen vahetuse üle väga rõõmus ning jään nüüd lootma heale tulevikule. Pingutan ja annan endast kõik. Loodetavasti uus perekond hindab seda, mitte nagu eelmine pere.

Hommikul kella kümne aeg pidi mu tugiisik mulle järgi tulema. Plaanisin kell kaheksa ärgata, et oleks kaks tundi aega, et kõik asjad veel üle vaadata ja ennast valmis panna. Unustasin muidugi äratuskella tööle panna, seega ärkasin ise üles. Kui ärkasin üles, siis oli sees kuidagi imelik tunne. Vaatasin kella ning avastasin, et kell on kümme läbi paar minutit. Appi! Ma magasin kaks tundi sisse. Ma pole kunagi voodist nii kiiresti üles saanud ja kõigega tegelenud kui täna hommikul. Õnneks jõudsin kõik kähku ära teha, ise nagu segane ringi jooksmas. Jätsin eelmise vahetusperega hüvasti. Vahetusvend polnud kodus, sest ta oli mingil tuletõrje õppusel, seega temaga jäi hüvasti jätmata, kuid see on 100% kindel, et näen teda veel, sest ta tuleb vahepeal sama bussiga koolist koju. Sõitsime uude vahetusperre ning päev möödus väga kiiresti ja väsitavalt, kuid toredalt!

Liiga palju asju

Eestlane ja kanadalane

Kolmapäev, 21.10.2015

Kuna hetkel on sügisvaheaeg, mis kestab kaks nädalat, siis magasin pool päeva, et ennast koolist välja puhata. Leppisime paar päeva tagasi Katiega kokku, et saame kolmapäeval kokku. Katie on üks tohutult tore tüdruk Kanadast, kes veedab selle õppeaasta samuti Saksamaal! Kuna ta elab Kalletalis ja õpib Vlothos, siis läksin rongiga Vlothosse. Mõlemad linnad asuvad Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Kuna igal liidumaal on vaheajad erineval ajal, siis minul on hetkel vaheaeg, aga temal juba lõppes ära. Mu vahetusisa viis mu kella poole viieks Rintelni rongijaama, ostsin endale pileti ning ta lahkus. Pidin ihuüksi rongi ootama. Vahepeal jõudsid neli pagulast minuga rääkimas käia. Põnev oli, aga samas väike hirm oli sees.

Minu rong väljus esimeselt perroonilt

Piletiautomaat, kust oli võimalik erinevaid rongipileteid soetada

Sain veidike peale kolmveerand viite rongile. Kui piletikontrolör minu piletit kontrollis, tuli välja, et pidin kuskilt mingi templi peale saama, mida minul muidugi polnud. Ta rääkis minuga saksa keeles ning ma ei saanud mitte midagi aru, veel vähem mingi templi hankimisest. Lõpuks ta võttis mu pileti, lõi ise templi peale ning kirjutas midagi pastakaga juurde. Olin ise väga segaduses, sest sõitsin esimest korda Saksamaal ÜKSI rongiga ning juba oli mingi jama piletiga, haha :D

Kella viie aeg jõudsin Vlothosse ning Katie oli mulle rongijaama vastu tulnud. Jalutasime ringi, rääkisime juttu, käisime kohvi ostmas, külastasime 1 euro poodi ning läksime siis pitsasid sööma. Käisin esimest korda elus 1 euro poes. Huvitav oli! Ostsin endale märkmiku, küünla, pehmed sokid, märkmepaberid jne. Pitsa söömine läks ka põnevalt!

Kanadalane ja eestlane söövad Itaalia pitsasid Saksamaal ning räägivad juttu inglise keeles. Fun!

Kuulsime veel palju itaalia keelt ning üritasime kuidagi enda saksa keelega hakkama saada. Isegi saime hakkama!

Väga maitsev oli!

Peale seda jalutasime tagasi rongijaama, ostsin endale pileti ning jäime rongi ootama. Kohe, kui lõpetasin pileti ostmise, tegelesin selle templi asjandusega, et vältida samasugust olukorda nagu Vlothosse sõites. Veidike peale üheksat saingi rongi peale ning suundusin tagasi Rintelni. Tore päev veedetud!

Läbi pimeda linna rongijaama otsimas

Eesti vs Saksamaa: koolisüsteemide erinevused

Hallo!

Viimased päevad on tohutult kiiresti möödunud ning terve see nädal möödub topeltkiirusel. Nii palju on toimunud ja hakkab ka toimuma. Hoian teid võimalikult tihti kursis!

Otsustasin teha postituse Eesti ja Saksamaa koolisüsteemide erinevuste kohta. Mitmed inimesed on palunud mul seda teha (üks kõige tahetumaid postitusi) ning pidevalt küsivad, kas on juba valmis. Kohe on! :D

Igatahes mainin kohe ära, et toon välja erinevused enda saksa (10-4) ja eesti (lõpetasin 10.) klasside ning saksa (Gymnasium Ernestinum Rinteln) ja eesti (Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi) koolide vahel. Mõned üksikud erinevused puudutavad ka tervet riiki. Tegu on puhtalt minu arvamuse ja tähelepanekutega! Olen need erinevused endale märkmikusse kirja pannud koolis oldud aja jooksul ning nüüd jagan neid teiega. Arvasin alguses, et neid erinevusi ei tule väga palju, aga minu arvates tuli ikka küll. :D

Aga igatahes alustame:

• Hinded 1-6 / 1-5. Saksamaal on kuni kümnenda klassini (kaasa arvatud) võimalik saada hindeid ühest kuueni. Üks on parim hinne, kuus on halvim (ehk siis see tähendab, et kukkusid läbi). Eestis on võimalik saada hindeid ühest viieni. Viis on parim ja üks on halvim (minu arust saad sa ühe, kui sa oled töö ajal puudunud (esialgu saad ! ning kui 10 päeva jooksul ei paranda ära, siis see muutub üheks), kui keeldud tööd tegemast või kui lihtsalt kukud läbi).
• + ja - tähtsus. Saksamaal mängib üsna suurt rolli see, et kas sa said hindele + või - juurde. Eestis see nii suurt rolli ei mänginud.
• Õpikud. Saksamaal on igal liidumaal enda õpikud (seega mul siis Niedersachseni omad). Eestis oli terve riigi peale põhimõtteliselt samasugused õpikud.
• Klasside vahetus. Saksamaal liiguvad üldjuhul õpetajad klasside vahelt ning õpilased püsivad enda klassiruumis (paaris üksikus tunnis oleme teises klassiruumis). Eestis sellist asja ei olnud. Eestis pidime meie, õpilased, liikuma klasside vahel.
• 1700 vs 400. Siin saksa koolis on õpilasi umbes 1700. Eestis oli aga umbes 400. Meie saksa koolihoone on ainult kahekorruseline ning eesti koolihoone viiekorruseline + garderoob 0. korrusel. Hea meelega paigutaksin 1700 õpilast viiekorruselisse kooli ning 400 kahekorruselisse, sest koolis, kus on kaks korrust ja 1700 õpilast, on vahetundides põhimõtteliselt võimatu liikuda ning pead tükk aega ootama, et saaksid paar sammu astuda.
• Plaksutamine vs koputamine. Kui keegi teeb Saksamaal klassis presentatsiooni või midagi selle taolist, siis koputatakse laudadele. Eestis aga plaksutatakse. Esimesel koolipäeval olin küllaltki ehmunud "miks te koputate? miks te ei plaksuta? mis toimub? appi!". Praeguseks olen koputamisega ära harjunud ja pean seda normaalseks. Vahepeal, kui olen väsinud või unine ja ei jaksa kätt laua peale tõsta, et koputada, siis koputan lauda alt poolt.
• Käe tõstmine vs sõrme tõstmine. Kui keegi tahab midagi klassis öelda, siis tõstetakse selleks  üldjuhul sõrm. Eestis tõstetakse üldjuhul kätt.
• Tundide algus. Kui õpetaja siseneb klassi, siis Eestis olin harjunud tõusma püsti ja seisma niikaua, kuni õpetaja ütles "istuge". Siin sellist asja ei eksisteeri! Vähemalt minu klassis mitte. Kui õpetaja siseneb klassi, siis kõik istuvad rahulikult enda kohal. Õpetaja tervitab õpilasi alati esimesena! Olin esimesel koolipäeval väga segaduses ja šokeeritud. Ma olin ainuke, kes tõusis püsti, kuid mulle öeldi siis kõrvalt, et istuksin tagasi toolile ning küsiti, miks ma püsti seisan. Pean püsti tõusmist viisakuseks ja õpetajate austamiseks. Nüüdseks olen samuti sellega ära harjunud. Eestis tuleb hakata uuesti ümber harjuma.
• Koolitoit. Oi, kuidas ma igatsen Eestis saadud tasuta koolitoitu! Siin peab söögi eest maksma. Meil pole isegi söögivahetunde. Söökla on olemas küll, aga see töötab põhimõtteliselt väikse kohviku või puhvetina. Sealt saab võileibu, saiakesi, muffineid, jooke jne osta. Kooli lähedal on ka üks väike pood, kus paljud käivad pikematel vahetundidel süüa ostmas.
• Vahetundide pikkused. Nagu ma mainisin, siis söögivahetunde siin Saksamaal mul ei eksisteeri. Küll on mul aga vahetunnid endiselt olemas. Vahetundides veedan üldjuhul aega Christopheri ja tema grupiga, kuhu ma olen nüüdseks juba sisse sulandunud. Peale teist tundi on paus 20 minutit. Peale neljandat tundi on paus 15 minutit. Ülejäänud tundide vahel on paus 5 minutit. Kuna koolimajas läheb liikumisega aega, siis on alati vaja kella vaadata, et sa ikka õigeks ajaks kuhugi jõuaksid. Kui sul on ühes päevas 9 tundi, siis üks tund on alati vaba. Ehk siis 8 ainetundi ja üks vaba tund. Mul on 9 tundi esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Võtan vaba tunni üldjuhul söömiseks ja puhkamiseks. Kaheksanda ja üheksanda tunni vahele pole määratud vahetundi, seega teeme aktiivselt tööd edasi. Eestis on kolm vahetundi 20 minutit pikad (söögivahetunnid) ja ülejäänud vahetunnid 10 minutit pikad.
• Koolipäeva algus. Eestis algasid mu tunnid 8.10. Siin Saksamaal algavad hoopiski 7.45, seega pean varem üles ärkama, mis pole just kõige toredam.
• Vaheajad. Eestis on enamikel koolidel samal ajal vaheajad (v.a. mõned koolid). Saksamaal on vaheajad alati erinevatel aegadel, olenevalt liidumaast. Paljudel liidumaadel on lisaks vaheaegadele veel paar päeva puhkust koolist (mul on jaanuari lõpus kaks koolivaba päeva ja mais samuti kaks päeva vaba).
• Kooli algus ja lõpp. Eestis algab üldjuhul kool esimesel septembril (mõndadel koolidel on erandid) ja lõpeb juuni alguses (jällegi olenevalt koolist). Saksamaal algab iga aasta kool erineval ajal. Väga suurt rolli omab ka see, mis liidumaal sa elad. Sel aastal lõppesid Niedersachsenis (NI) koolid 22. juulil ning algasid 3. septembril. Järgmine aasta lõppevad NI koolid 22. juunil ning algavad 4. augustil. Leian, et tulin väga õigel ajal, sest see kooliaasta on lühike. :D
• Tundides kaasa töötamine. Minu klassis teevad põhimõtteliselt kõik kaasa, tõstavad sõrme kogu aeg ning tahavad kaasa rääkida. Eesti koolis see päris nii ei olnud. Keegi eriti ei tõstnud kätt ning peaaegu kõik unelesid. Samuti ei istu siin keegi tunni ajal telefonis nagu Eestis. Väga palju on ka konspekteerimist. Eestis oli üldjuhul nii, et õpetaja näitas slaidiesitlustelt konspekte ja me kirjutasime ümber. Siin me peame ise õpetajat kuulama ja ise konspekteerima.
• Grupid. Vahetundides ringi liikudes märkan igal pool erinevaid gruppe, kuhu kuuluvad kindlad inimesed, kes pidevalt aega koos veedavad. Eestis sellist asja väga ei kohanud. Kindlasti olid olemas mingisugused grupid, aga kindlasti ei olnud olukord selline nagu siin. Mingil määral on see gruppides olemine halb, sest paljud tahavad mingisse gruppi kuuluda, kuid neid ei aksepteerita või nad ei sulandu sisse.
• Huvitegevus. Gymnasium Ernestinum Rinteln pakub väga palju erinevaid huviringe ja spordigruppe, millega saab liituda. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis sellist asja ei olnud. Kui tahtsid kuhugi minna, siis pidid endale ise mingi huviringi leidma ning üldjuhul pidi selleks teisse linna sõitma.
• Rattad. Umbes 20% õpilastest (umbes 300 õpilast) tulevad hommikuti kooli rattaga. Muidugi nüüd, kui on juba külmem, jääb neid vähemaks, kuid ikkagi tuleb neid rattaga kooli väga palju. Eestis see nii ei olnud. Muidugi oli paar üksikut inimest, kes otsustasid rattaga tulla, kuid võrreldes siinse kooliga, on olukord väga erinev.
• Bussid. Pikk ootamine ning vahepeal on tunne, et see võtab terve igaviku aega. Väga tihti jäävad need ka hiljaks (pünktlichkeit!!!). Luban, et Eestisse tagasi tulles ei vingu ma enam busside hilinemise pärast. Samuti tuleb siin neid busse väga harva. Kui soovin koolist koju bussiga minna, siis pean enda aega väga hästi arvestama. Bussid tulevad kooli juurest 7.15; 8.23; 11.35; 12.30; 13.20 ja 15.45. Rohkem ei tule. :D
• Huvitavad õppeained. KJJGs olid kõik õppeained tavalised ja traditsioonilised. Siin õpime me peale tavatundide veel poliitikat ja filosoofiat. Samuti on võimalus ka näitlemises/teatris käia, kuhu mina ei läinud.
• Keelte õppimine. Eestis õppisin ma eesti, inglise ja vene keelt. Need, kes läksid gümnaasiumis sotsiaalrakendusse, said soome keele ka veel juurde, aga kuna ma olen reaal-looduses, seega mul soome keelt pole. Siin õpime me saksa ja inglise keelt. Veel peame valima hispaania, prantsuse ja ladina keele vahel. Paljud õpivad peale saksa ja inglise keele veel hispaania + prantsuse keelt. Seega valikuid on eesti koolist rohkem!
• Teooria vs praktika. Eestis rohkem teooriat, Saksamaal rohkem praktikat. Väga tähtsaks peetakse siin grupitöid ja meeskonnatöö arendamist. Tundides on rohkem arutlemist ja vähem kirjutamist.
• Muusika. Eestis õppisime muusikaõpetuses ajalugu ja laulsime. Siin me õpime teooriat, ajalugu, loeme muusikapalu ja laulame. Kuna ma ei tea teooriast mitte midagi, siis enamuse aja tunnist olen lihtsalt väga segaduses. Olen kindel, et eesti keeles oleks mul raske aru saada, aga saksa keeles on olukord veel hullem.
• Kunst. Eestis me ainult joonistasime kunstiõpetuses. Siin me joonistame, õpime teooriat, kompositsiooni ja analüüsimist. Meie kunstirühmas õpitakse rohkem teooriat, teises rühmas tehakse rohkem praktilisemaid asju (skulptuurid jne). Samuti on mulle ka väga uus see, et me peame tegema kunstiõpetuses kodutöid!
• EKSAMID. Siin nimetatakse suuri kontrolltöid eksamiteks ning neid tehakse ühes aines aasta jooksul ainult paar korda. Samuti tehakse eksameid IGAS AINES! Samuti ka kunsti- ja muusikaõpetuses, näitlemises, spordis, poliitikas jne. Huvitav on ka see, et siin koolis on eraldi ruumid, kus kirjutatakse eksameid.
• Õpilasesindus. Eestis olin ma kaks aastat õpilasesinduse liige ning esindasin enda klassi. Pidevalt toimus erinevaid üritusi. Siin koolis pole kahjuks õpilasesindust. On olemas küll mingi grupp, kus on inimesed igast klassist (kaks inimest ühest klassist), aga nad otseselt ei korralda/tee midagi koolielu edendamiseks. Koolis on vähe üritusi ning need on korraldatud mingite teatud klasside poolt.
• Erinevad kultuurid. Meie koolis on palju erinevatest kultuuridest ja riikidest inimesi. Palju inimesi on Türgist. Koolis on ka kaks vahetusõpilast- üks tüdruk Šveitsist ja mina Eestist. Hetkel on koolis ka vahetusõpilased Hiinast paariks nädalaks. Samuti on meil koolis ka kaks pagulast Afganistanist. Kirju seltskond! Eesti koolis olid kõik Eestist ja erinevaid kultuure polnud (vene rahvusest inimesi oli küll, aga suurem osa kooliperest oli ikkagi eestlased).
• Õpetajate austamine. Eestis oli tavaline, et kui taheti õpetaja poole pöörduda, siis kasutati sõnu "õpetaja, õps" või hoopiski nime. Siin on teistmoodi! Siin öeldakse "Herr" või "Frau" ja siis veel perekonnanimi juurde. Minu arvates väga viisakas käitumine! Samuti ei karju siin keegi üle klassi nagu Eestis.
• Kappide rentimine. Kui soovisin eesti koolis kappi saada asjade hoidmiseks, siis pidin avalduse täitma, maksma umbes 30 eurot, muretsema endale luku ja sain seda kappi aasta aega kasutada. Siin käib kõik palju lihtsamalt! Pole vaja mingit avaldust täita ega raha maksta. Pead endale ainult luku muretsema, kapi valima, luku kapi külge panema ning ongi valmis! Õppeaasta lõpus võid luku kapi külge jätta, kuid kapp peab olema seest tühi, avatud ning seda kontrollitakse.
• Praktikumid. Ma ei oska öelda, kui paljudel sakslastel selline asi toimib (võib-olla on see NI või meie piirkonna asi, ei oska öelda), aga igatahes iga aasta kümnes klass peab minema kuhugi praktikale (tööle). See toimub kaks nädalat. Mina praktikale ei lähe ning pean kooli minema. Lähen 9-1 klassi ning see on bilingual class ehk siis kahekeelne klass. Ajalugu ja poliitika hakkavad olema inglise keeles, ülejäänud ained on nagu ikka saksa keeles. Kuna see klass ei õpi hispaania keelt (nagu mina), siis ma pean valima prantsuse ja ladina keele vahel. Muidugi valin prantsuse keele, kuigi ma ei oska üldse prantsuse keelt (ainult paari üksikut sõna). Eks näis, kuidas ma kaks nädalat üle elan. + ma ei tea mitte kedagi sellest klassist, seega kaks nädalat tulevad põnevad :))))
• Garderoobid ja vahetusjalanõud. Eesti koolis polnud lubatud minna välisjalanõudega garderoobist välja ning seda isegi kontrolliti. Siin sellist asja ei eksisteeri! Siin pole isegi garderoobe, seega kõiki välisriideid kantakse kaasas. Vahetusjalanõusid ei eksisteeri ning kõik kõnnivad koolis ringi välisjalanõudega, seega põrandad on pidevalt küllaltki mustad.
• Projektorid ja tahvlid. Meie eesti koolis oli igas klassis projektor ning üldjuhul kas tavalised rohelised tahvlid või siis valged tahvlid, millele sai markeritega kirjutada. Siin on ainult paaris üksikus klassis projektorid, need pole siin väga levinud. Kuid siin on see eest sellised "valgus projektorid" (ma ei tea nende õiget nimetust), kuhu pannakse läbipaistev paber peale ning valgusega suunatakse pilt seinale. Teeb samasugust tööd nagu projektor. Siin on igas klassis tavaline roheline tahvel, valgeid tahvleid ei eksisteeri. Paaris üksikus klassis on olemas isegi SMART tahvlid, kuhu saab mingite spetsiaalsete kirjutusvahenditega kirjutada ning kõik, mis sa kirjutad või joonistad, läheb automaatselt arvutisse sellele failile, mis samal ajal avatud on (loodetavasti saate mu mõttest aru). Huvitav on ka see, et kõiki tavalisi rohelisi tahvleid saab siin üles-alla liigutada. Seega, kui oled liiga lühike või pikk, siis saad vastavalt vajadusele liigutada. Eestis oli meil selline tahvel ainult vene keele klassis ning kõik olid väga vaimustuses sellest, haha. :D
• Õpetajate vanus. Eestis olin harjunud nägema üldjuhul vanemaid õpetajaid. Siin on paljud õpetajad aga üpriski noored. On ka üksikuid vanemaid õpetajaid, aga enamus õpetajaid on vanuses 30 või selle ringis.
• Stuudium vs I-Serv. Meil oli eesti koolis kasutusel Stuudium (paljudes teistes koolides e-kool). Siin on meil kasutuses I-Serv, millest ma ei saa mitte midagi aru (+ saksa keeles). Seal on kõik olemas, mis Stuudiumiski + veel paar põnevat asja, mida uudistada. Erinev on see, et I-Servi ei kirjutata kodutöid ega hindeid. Kõik kodutööd öeldakse tunnis ning vahepeal ma isegi ei tea, mida tegema peab, sest ma ei kuulnud või ei saanud aru.
• Laudade paigutus. Eestis oli igas klassis lauad, mille taga istuti kahe kaupa. Siin niimoodi ei ole! Ma pole koolis ühtegi klassi näinud, kus oleksid kahekohalised lauad. Kõik lauad on ühekohalised ning kõik lihtsalt ühte ritta seatud. Üldjuhul on moodustatud kaks/kolm pikka rida laudadest. Huvitav on ka see, et kui sul on mingis klassis viimane tund, siis tunni lõpus tõstetakse toolid laudadele, et koristaja saaks kergemini tööd teha. Eestis ei tõstnud keegi toole laudadele.
• Abituurium panustab kooli kaunistamisse. Siin on tavaks (vähemalt meie koolis), et iga aasta abituurium teeb kooli heaks midagi (istutavad lilli, puid, värvivad kooliseinu jne). Eestis polnud mitte midagi sellist.
• Erinevad koolitüübid. Eestis pead sa käima algkoolis ja põhikoolis, soovi korral võid minna gümnaasiumisse või kutsekooli. Siin on asjad veidike teisiti. Siin käiakse neli aastat algkoolis (Grundschule) ning siis otsustatakse lapse tuleviku üle. Laps saadetakse kas Hauptschulesse, Realschulesse või Gymnasiumisse. Gymnasium on kõige tugevam. Need kolm koolitüüpi on erineva pikkusega ning mängivad tulevikus väga suurt rolli. Samuti on ka põnev teada, et lapsed lähevad siin kooli siis, kui nad on 6-aastased. Eestis minnakse kooli 7-aastaselt.

Päev minu elus

Palju kõndimist ja jalgade valutamist

Laupäev, 03.10.2015

Leppisime Christopheriga kokku, et lähen kella 12ks Westendorfi. Läksin sinna rattaga. Ta tuli mulle bussijaama vastu ning läksime tema poole. Ta tutvustas enda pere ja elamist. Mõne aja pärast otsustasime Christopheri perega minna Klippenturmi (käisin seal üks kord juba vanematega ka). See mäekene on küll ainult umbes 300 meetrit kõrge ning see torn umbes 50-60 meetrit, siis tegelikult väga kõrgel me polnudki, aga kuna ülesse ei saanud päris otse minna, siis pidime üsna palju kõndima ning see oli küllaltki väsitav. Kusjuures sellel korral olin ma vähem väsinud kui tol korral, kui vanematega käisin.

Läksime Christopheri ja ta väikese vennaga tornitippu. Kui jõudsime üles, tegi ta väikevend paar sammu ning tahtis juba tagasi alla minna. Christopher viis ta alla vanemate juurde ära ning tuli tagasi ülesse. Kohe, kui Christopher üles jõudis, ütles ta mulle, et ta kardab kõrgusi. Tegin ettepaneku koos alla minna, et ta ei peaks kannatama, aga ta üles, et kuna hetkel on kõik veel korras, siis jäime mõneks ajaks veel sinna. Vaade oli hea, kuid kahjuks oli see päev natuke udune, seega väga kaugele selgelt näha polnud. Õnneks sel korral, kui vanematega käisin, siis oli ilm selge ning nägin väga kaugele.

Pole kunagi varem selliseid lepatriinusid näinud

Teel mäest alla komistas Christopheri väikevend ning kriimustas ennast ja tuli natuke verd ka. Õnneks polnud raske olukord, aga terve mäest alla tulemise aja saime kuulda karjumist ja nutmist. Mul oli temast väga kahju. :(

Kui jõudsime koju (Christopheri juurde), siis vaatasime Christopheriga viimast tantsupidu. Ta ütles, et see oli huvitav ning põnev oli näha kultuuride erinevusi. Vestlesime veel pikalt mitmel teemal. Ta ütles veel, et tunneksin end kui kodus ning et tema kodu on minu teine kodu. Samuti ütles ta, et olen sinna alati oodatud! :')

Kella kümne aeg tahtsin hakata kodu poole sõitma. Õues oli kottpime ning ma tulin sinna rattaga. Tahtsin panna rattal tule põlema, et näeksin teed, aga tuli välja, et tuli ei hakanudki tööle. Midagi oli vist rikkis. Kokkuvõttes tõi Christopheri parim sõber mind koju.

Pühapäev, 04.10.2015

Kella kahe aeg jõudsid vanemate kaks sõpra siia. Suundusime viiekesi Hamelni poole, et minna Klütturmi. Kõndimine oli jällegi üsna väsitav. Õnneks oli vaade hea ning tornist alla tulles sõime jäätist ka. Lähedal on üks seikluspark, kuhu ma tahan millalgi kindlasti minna.

Esmaspäev, 05.10.2015

Tavaline koolipäev nagu ikka. Christopher tutvustas mind uutele inimestele, seega tean nüüd veelgi rohkem inimesi koolist! 

Inglise keeles oli tore. Räägime hetkel "kasvuhoone efektist" ja keskkonnast. Õpetaja jagas kahe inimese peale ühe lause ära ning pidime tõlkima selle ingliskeelse lause saksa keelde, et kõik saaksid ilusti kõigest aru. Olin Vanessaga paaris. Tema tõlkis saksa keelde, mina hoopiski eesti keelde. Kui lõpuks oli meie kord ette lugeda, siis Vanessa luges saksakeelse lause ette ning lugesin nalja pärast ka enda oma ette. Kui lõpetasin enda eestikeelse lause ära, siis kõik vaatasid mind nagu "appi, mis asi see veel olema pidi; mis keel see veel on" ja kui ütlesin, et see oli eesti keeles, siis kõik olid väga üllatunud ja mitmel vajusid suud lahti, haha. Õpetaja oli ka väga üllatunud.

Saime kunstiõpetuses enda eelmise tunni kodutööd tagasi ning minu joonistusele kirjutas õpetaja juurde "sehr gut" ehk siis "väga hea". :)

Peale selle, et me peame tegema kunstis kodutöid, tuli välja, et me teeme 30ndal novembril isegi kunstis eksami. Väga põnevaks läheb. Ma pole kunagi varem kunstiõpetuses kodutöid teinud, veel vähem eksameid. Olgu, kunstikoolis olen, aga tavalises kunstiõpetuses koolis mitte.

Seitsmes tund oli meil vaba, nagu alati. Istusime Alina, Alexa ja Piaga ühe laua taha ning tegime järgmiseks päevaks kodutöid. Tahtsin minna kapist enda hispaania keele õpikut ja töövihikut tooma, aga sattusin poole tee peal Christopheriga kokku ning ta tuli minuga kaasa. Kohtasime veel tee peal meie inglise keele õpetajat ja ühte meest. Inglise keele õpetaja hakkas kohe sellele mehele rääkima meie tunnist ning minu eestikeelsest lausest. Tuli välja, et see mees on isegi Eestis käinud.

Samal päeval oli Christopheril saksa keeles ja näitlemises eksamid. Ma arvasin, et eksam kunstiõpetuses on hull, aga eksam näitlemises on veel hullem. :D

Kui tunnid lõpuks läbi said ehk siis kell oli 15.30, läksime bussi peale. Christopheril jäid kaks viimast tundi ära, aga ta ootas mind ära. :')

Sõitsime koos Westendorfi ning läksime tema poole. Olin kella kuueni seal ning läksin siis koju, sest pidime juba kell 18.45 hakkama tantsustuudiosse sõitma. Kuna ma ei sõitnud laupäeval rattaga tagasi koju, siis see ratas oli nii kaua Christopheri juures ning tulin siis nüüd rattaga koju, et see koju saada.

Koju jõudes olin küllaltki väsinud ning peale tantsutrenni olin veelgi rohkem väsinud.

Tänane, 06.10.2015

Jällegi küllaltki tavaline koolipäev. Tegime keemias üllatustöö, millest ma ei saanud mitte midagi aru. Veidikene isegi sain, aga ma ei oska keemiat INGLISE või/ja SAKSA keeles. Eesti keeles veel saaksin kuidagi hakkama, aga teistes keeltes küll mitte.

Koolist saime vabaks kell 13.05. Otsustasime Christopheriga, et veedame täna ka koos aega, seega läksime tema poole. Kooli juures tuli välja, et ta oli kooli tulnud mootorrattaga, seega minu jaoks tekkis probleem. YFU reeglite kohaselt ei ole mul lubatud mootorrattal ega ühelgi taolisel mootorsõidukil istuda, isegi mitte taga. Seega Christopher läks juba ees Westendorfi ning ma tulin bussiga järgi, et probleeme vältida.

Jällegi tore päev koos veedetud. Olen õnnelik, et olen sellise sõbra endale leidnud, kellele võin loota, keda usaldada ja kellega koos toredasti aega veeta!

Üsnagi kaua läks aega, et normaalset pilti saada, sest me oleme ebanormaalsed :D

Oktoobri eesmärgid

Kui lugesin Rudolf-Gustavi vahetusaasta blogi, siis jäi mulle silma, et ta pani kirja iga kuu alguses selle kuu eesmärgid ja kuu lõpus analüüsis neid. Leidsin, et see on väga hea mõte, sest saan aasta lõpus vaadata, mis ma kõik korda saatsin ning kui palju plaanitust ellu viisin. Kui mul peaks igavus peale tulema, siis saan vaadata neid eesmärke ja tegemata jäänud asjad ära teha. Samuti võtan osa ka YFU bingost!

1) Õppida võimalikult palju saksa keelt!

2) Saada mitme vahetusõpilasega kokku, et muljetada!

3) Kuna oktoobri kaks viimast nädalat on minu jaoks koolivaheaeg, siis puhata!

4) Teha perele eestipärast toitu!

5) Kirjutada YFU Saksamaale ja ajada asjad korda tugiisikuga!

6) Blogida!

7) Sõpradega aega veeta!

8) Koolis võimalikult palju kaasa teha ning häid hindeid saada!

9) Mitte haigeks jääda või ennast kuidagi vigastada!

10) Saksakeelne raamat läbi lugeda!

Tänane päev oli üsna rahulik. Esimene tund oli poliitika ning jätkasime grupitööd teemal "Regiooni strukturaalmuutused". Saime valmis ning järgmine tund arvatavasti esitleme, nagu alati.

Teine tund oli geograafia. Kui õpetaja klassi tuli, siis ta käskis aknad lahti teha. Arvestades seda, et väljas oli ainult 5'C ja aknad olid pärani lahti, siis värisesin terve tunni. Ei suutnud väga tunnile keskenduda, sest üritasin sooja saada. Tunni lõpus ütles õpetaja, et paneb kõigile hinded senise tunnis kaasatöötamise eest + kodutööde eest. Minu kohta ütles, et mulle hinnet ei pane, sest ma olen vahetusõpilane.

Seejärel tuli 20minutiline paus, seega läksime Mareni, Viviane ja Vanessaga sööklasse, kus saime kokku tüdrukutega, kellega üldjuhul sööklas koos istume. Ühel tüdrukul neist on täna sünnipäev. Sai 16aastaseks! Ta tõi kooli šokolaadikoogi, mille me suure kamba peale ära sõime. Väga maitsev oli!

Kolmas tund oli füüsika. Kuna eelmised kolm tundi tegime grupitööd, katset ja analüüsisime kõike, siis täna tegime ettekande enda tööst. Saime hindeks 2/3. Meile sobis väga, eriti mulle (aitasin katses kaasa jne, aga ettekande ajal ei öelnud sõnagi, teised rääkisid kõik vajaliku ära). Kokku oli neli gruppi ning üks grupp sai sama hinde nagu meie ja ülejäänud kaks gruppi said hindeks 3. Ma ei tea, mis õpetajale ei meeldinud, et max. hinnet ei andnud.

Neljas tund oli ajalugu. Rääkisime kodutööst (tegin kusjuures ära, juhuu!) ning jätkasime enda skeeme NSDAP kohta. Tunni lõpu poole rääkis õpetaja, et teeme detsembri alguses suure töö (sarnane eksamile). Saime ka kaks väikest paberit, kus oli kirjas väga palju informatsiooni, millest mina muidugi aru ei saanud. Kui tund lõppes, läksin õpetaja juurde ja küsisin nende paberite kohta, et mis ma täpsemalt tegema pean. Kuna järgmised kaks nädalat teda koolis pole, sest ta läheb kellegagi USAsse mingile üritusele, siis peame tegema iseseisvat tööd. Ta seletas mulle kõik ära ja saan lõpuks toimuvast aru! Samuti küsisin õpetaja käest, kas ma pean ka seda suurt testi tegema ja ta ütles, et ma ei pea! Olen kindel, et selleks ajaks valdan keelt tohutult paremini ning võib-olla ikkagi otsustan proovida teha, aga eks näis.

Viies ja kuues tund oli muusika. Alustasime tundi kodutöö kontrollimisega. Õpetaja küsis küsimusi kodutöö kohta ning need, kes vastasid, vastasid muidugi saksa keeles, aga õpetaja tahtis siis, et nad vastaksid inglise keeles, et ma saaksin kõigest aru, haha. Õpetaja rääkis ka pool juttu inglise keeles. Armas, et inimesed pingutavad veidike rohkem, et ma ka ilusti aru saaksin :'). Peale seda kuulasime ja analüüsisime J. S. Bachi Brandenburgisches Konzert Nr. 2'e. Huvitav oli!

Peale tundide lõppu vestlesin umbes veerand tundi Christopheriga ning leppisime kokku, et lähen laupäeval Westendorfi (kodust umbes 2 kilomeetri kaugusel). Saan temaga kokku, mul on vaja temaga ühest tähtsast asjast rääkida ning ta pidi mulle veel pärast Westendorfis huvitavaid kohti ka näitama! Tore päev tuleb!

Korraga avastasin, et mu buss peaks kohe tulema, seega jätsin Christopheriga hüvasti ning ruttasin koolist välja. Kui astusin kooliuksest välja, nägingi, et buss sõitis just peatusesse, seega jooksin kähku bussipeatusesse, et bussist mitte maha jääda. Õnneks sain ilusti peale, kuid buss oli väga väga täis. Koju jõudes avastasin, et mu pakk jõudis kohale. Nimelt tellisin ma enda kaamerale ja objektiividele suure koti, et kõik ilusti ära mahuks. Sain teisipäeval ka uue objektiivi kätte!

Kell kolm hakkasime isaga kodust sõitma ning ta viis mu kooli juurde ära, et saaksin Rhönradi trenni minna. Jalad valutavad nüüd veidike, kuid trennis oli tore. Proovisin ka mõnda uut asja Rhönradil teha!

Teisipäeval tegime hispaania keeles töö ning saime need kolmapäeval tagasi ja olin tulemust nähes väga rõõmus ning üllatunud. Õpetaja kiitis mind veel eraldi ka, olin veelgi rõõmsam! Mulle meeldivad hispaania keele tunnid väga! Vahet pole, et õpime seda saksa keelest ning pean üritama mõlemast keelest aru saada ja tegelikult mõtlen tunnis üldsegi neljas keeles. Vahva!