Aastavahetus

Aastavahetus möödus mul pere ja naabritega koos olles. Sõime jälle racletti (ma armastan seda), vaatasime "Dinner For One'i" ning nautisime koosolemist. Kella üheksa-kümne aeg läksime Christopheriga naabrite juurde, sest ta parim sõber elab seal. Neil olid külalised külas ja nad sõid samuti kõik koos racletti.

Kohal oli mitu võõrast inimest, keda ma pole varem kohanud. Christopher tutvustas mind kohe teistele, kui olime tuppa sisse astunud. Ta veel lisas, et ma olen tema vahetusõpilane :D

Kolmveerand üheteist ajal tulin koju, et arvuti tööle panna ja ETV otse-eetrit vaadata, sest Eestis oli kell juba kolmveerand kaksteist ja kohe oli tulemas presidendi kõne. Tõin enda väikse lipu ka enda tuppa ja ema ning väikevend liitusid minuga. Kuulasime Toomas Hendrik Ilvese kõne ära, laulsin Eesti hümni, lehvitasin lipuga ja valasin pisaraid. Lasime Eesti aja järgi ka paar raketti taevasse.

Kui kell sai kaksteist, siis lõime kõik pokaalid kokku, soovisime üksteisele head uut aastat ja kallistasime teineteist. Minu selle aasta esimene kallistus tuli mu saksa parimalt sõbralt, mille üle on mul väga hea meel. Jooksime kähku Christopheriga koju, et perega ka pokaale kokku lüüa ja head uut soovida.

Lasime ka palju ilutulestikku kõik koos. Oleksin peaaegu ise kogemata pihta saanud, aga kõik läks õnneks hästi. Käisime teistele naabritele ka head uut aastat soovimas.
Läksime Christopheri, tema parima sõbra ja ühe sõbraga jalutama kella ühe aeg. Lasime naabruskonnas veel ilutulestikku ja läksime koju umbes kella kahe ajal.

Kohal oli ka Bill, kes on tegelikult pärit Minnesotast, USAst. Ta oli umbes 40 aastat tagasi vahetusõpilane Christopheri parima sõbra isa peres ning just siin samas Westendorfis. Sain temaga paar päeva enne aastavahetust tuttavaks, muljetasime vahetusaastast ja ta rääkis enda elust. Ta on üks huvitavamaid inimesi, keda ma kohanud olen. Ta elab ja töötab hetkel Moskvas. Ning fun fact on see, et ta oli vahetusõpilane just YFUga!

Enne kui Bill varahommikul magama läks, rääkisin temaga veel pikalt vahetusaastast ning ta andis häid nippe, kuidas vahetusaastat veeta ja kuidas keeleliselt edasi areneda. Sain veel ta e-maili aadressi, et saaksime kontakteeruda. Ta pidi juba hommikul edasi Inglismaale lendama.

Läksin ise umbes poole seitsme aeg hommikul magama ja peaks mainima, et väga väga väga huvitav ja multikultuurne aastavahetus oli.

Osnabrück

Laupäeval, 12. detsembri hommikul alustasime perega (kahjuks isa ei tulnud) sõitu Osnabrücki poole. Alguses ei läinud kohe Osnabrücki kesklinna, vaid sõitsime veidike eemale, sest plaanis oli külastada ema venda ja ta peret, kes elavad Osnabrücki lähedal. Kohal olid ka ema õde ja ta mees. Nad kõik olid tohutult toredad ja tore oli "enda" saksa suguvõsaga lähemalt tuttavaks saada.

Ema õe mees (vabandust, et ma nime ei mäleta) suutis mind korralikult üllatada. Nimelt kui rääkisime sellest, et ema õpib Duolingo abil inglise keelt, siis ema ütles, et ma õpin sealt saksa keelt. Ema õe mees küsis siis selle peale, et kas ma ei räägigi saksa keelt emakeelena ning kas ma polegi sakslane. Olin jällegi tohutult üllatunud, sest mulle on seda varem ka öeldud. Ju siis näen siis sakslase moodi välja, mis on minu arvates suur kompliment (ma ju siiski üritan olla osa saksa ühiskonnast ja rahvusest). Christopher ütles selle peale, et see on super, et mind juba sakslaseks peetakse. Keeleliselt ei saa seda veel nii hästi öelda, kuid ju siis välimuselt sobin. Minus isegi voolab veidike saksa verd, sest mu (eesti) isa vanaema oli sakslanna.

Kella nelja aeg suundusime väiksele autosõidule. Kuna Osnabrücki lähedal olev väike linnake on Christopheri sünnilinn, siis sõitsime seal ringi. Ema näitas kohti, mis on Christopheriga seotud (nt haigla, kus ta sündis; kool, kus ta käis jne). Tore oli ja sain ümbruskonda rohkem avastatud.

Peale seda suundusime Osnabrücki kesklinna, kus toimub jõuluturg. Meil on Rintelnis ka jõuluturg, kuid Osnabrücki oma on tunduvalt suurem (saksa wikipedia andmetel on Osnabrück Rintelnist ainult 1,1 korda suurem, kuid elanikke on Osnabrückis 6.3 korda rohkem). Jõuluturg oli imeline! Jõulutunne tuli kindlasti sisse ja meeleolu oli super.

Käisime Christopheriga veel ühes ehetepoes, sest ta soovis enda tüdrukule jõuludeks kaelakeed leida. Ma pole ausalt öeldes kedagi kunagi nii segaduses näinud (ta ei teadnud, mida täpselt osta ning jooksime mööda poodi ringi). Üks müüjatest peatas ta ning küsis, et kas ta vajab abi, seega sai ta enda ostu veidike kiiremini tehtud (täpselt kaks minutit enne sulgemist).

Koju jõudes avastasime postkastist mulle kirja YFU Saksamaa poolt. Nimelt sain informatsiooni keskaastaseminari kohta. Pidime mõnda aega tagasi valima pikast nimekirjast neli seminari, mis endale kõige meelepärasemad oleksid. Minu esimeseks ja lemmikuks valikuks oli MS9 Technik & Design, mis toimub Berliinis 01.03.2016-06.03.2016 ning tuli välja, et saangi sinna minna ja ma reaalselt hüppasin rõõmust mööda kodu ringi. Kuna ma saatsin enda keskaastaseminari paberid viimasel päeval ära (väga minulik), siis polnud ma kindel, millisele seminarile täpselt lähen. Christopher tuleb samuti minuga kaasa, seega saan temaga 6 toredat päeva Berliinis veeta! Me saame kõige kohta rohkem informatsiooni 2-3 nädalat enne seminari. Saime mõlemad kooli jaoks ka YFUlt paberid, et viibime nendel päevadel Berliinis YFU üritusel. Rongipileti Berliini pean ise ostma, kuid YFU maksab mulle tagasi. Ma ei oska öelda, kui palju kõik Christopheri jaoks maksma läheb, sest ta peab seminari ja piletite eest ise maksma, kuid eks näis.
Fun fact: Me lähme kogu 10. klassiga aprilli alguses ka Berliini.

Nikolaustag ja jõulutunde loomine

Hallo, wie geht es dir? Mir geht es sehr gut. Alles ist in Ordnung und ich bin sehr glücklich.

Alustaksin neljapäevast, 03.12.2015

Esimene tund oli poliitika, kus teised jätkasid teisipäeval alustatud grupitöid. Sulandusin ka ühte gruppi sisse ning teemaks on pagulased. Käsitleme teemat üsnagi suurelt ning huvitav on näha, kuidas teised on sellest väga huvitatud. Mulle pakub see teema samuti suurt huvi. Sakslased ja eestlased on pagulasteemal väga erinevad ning teen millalgi selle kohta blogipostituse ka, sest see on minu jaoks väga huvitav.

Järgmised kolm tundi veetsin iseseisvalt saksa keelt õppides ja sõnavara laiendades. Ma küll õpin igapäevaselt uusi sõnu juurde, kuid kahjuks ei jää kõik meelde ja mõne aja möödudes unustan küllaltki palju, mis on väga väga nõme. Muidugi on loogiline, et kõik ei saagi meelde jääda, aga mida rohkem mäletan, seda parem. Õnneks on mul veel palju aega, et keel selgeks saada.

Viies ja kuues tund oli muusikaõpetus. Kohutav. Jälle. Väga kohutav.
Rääkisime fuugast, "teemadest" ja ma ei tea, millest veel. Ütlen kohe ära, et mõlemad tunnid ma lihtsalt vaatasin meile antud pabereid ja mõtlesin, et mis kuradi jama see veel on.

Üldjuhul iga päev, kui mul tunnid lõppevad, olen neutraalses olekus või rõõmus, kuid iga neljapäev lahkun koolist vihase ja kurvana. Põhjuseks muidugi muusikaõpetus. Ma olen vist reaalselt klassis ainuke, kes ei saa mitte millestki aru. Kõik oskavad nooti lugeda ja mõistavad teooriat ning siis tulen mina, kes on terve aja väga väga väga segaduses. Järgmisel neljapäeval tuleb muusikaõpetuses suur töö. Üritan õpetajaga rääkida, et ma seda ei peaks tegema. Õpetaja teab, et ma ei mõista midagi (seletasin talle ära, mida me Eestis tegime muusikaõpetuses ning et see pole midagi sellist, mis me siin teeme), kuid ta ei oska mind eriti aidata. Küllap mitu inimest juba mõtlevad, et miks ma üldse siis sellise kursuse endale valisin (jah, sain ise valida). Pidime valima kolmest ainest kaks (kunst, muusika, teater). Kunst oli kindel valik, kuid siis olin muusika ja teatri vahel. Pigem olen muusikaõpetuses kui teatris, sest
1) teatris on kogu asi saksa keeles ja ma ei suuda näidelda SAKSA keeles
2) ma olen kohutav näitlemises
3) mul on suur lavahirm

Läksin siis kurva ja vihasena koju, sest olin iseenda ja muusikaõpetuse teooria peale vihane (miks elu?). Koju jõudes leidsin trepilt paki, kus olid eesti margid peal ning pakk oli minu nimele saadetud. Olin väga üllatunud ja kui nägin, et ristiema Karin oli selle mulle saatnud, valasin isegi paar rõõmupisarat. Avasin võimalikult kiiresti paki ning kogu kingitus oli niiii tore. Kahetsen, et seda jõuluhommikuni kinnisena ei hoidnud, aga kärsitu nagu ma ikka olen, pidin selle avama. Suur aitäh sulle! Kui ema ja Christopher koju tulid, siis näitasin neile ka ja nad olid ka üllatunud. Kõige rohkem tegid rõõmu eesti õhukesed piparkoogid, mida ma jumaldan.


Reede, 04.12.2015

Saime enda kolmapäeval tehtud hispaania keele tööd kätte (sõnavara ja grammatika). Enda üllatuseks jäi mul maksimumist pool punkti puudu ning olin tulemuse üle super rõõmus. Arvestades seda, et ma olin selle töö üldse ära unustanud ja mulle tuli see üks päev enne tööd hilisõhtul meelde ning kõik hispaania keele asjad (õpik, töövihik, sõnavaravihik ja kõik töölehed) jäid mul koolikappi, siis olen tulemuse üle väga rõõmus.

Õpetaja ütles, et meil tuleb 18. detsembril eksam hispaania keeles ja et me hakkame tegema iga nädal väikseid töid sõnade peale, et kõik uued sõnad meeles püsiksid.

Teise suure pausi ajal (peale neljandat tundi 15minutiline paus) hakkas mu parem jalg jälle tohutult valutama ja väga valus oli liikuda. Ma ei tea, mida ma tegin, aga jalavalu oli tohutult suur. Kui muidu suudan ma juba normaalselt kõndida, siis sel pausil lonkasin ma ikka väga tugevalt. Suundusime filosoofia tundi, kui peatasin Christopheri, et talle öelda, et mu jalg jälle valutab ja ma ei tea, mida ma tegin ning mida edasi teha. Ta ütles, et läheksin Krankenzimmerisse ning et ta ütleb filosoofia õpetajale, mis minuga juhtus (meil pidi filosoofias üldsegi töö olema). Krankenzimmer on üks tore ruumike koolis, kuhu peame minema, kui meil on halb olla või miski valutab.

Alguses mõtlesin küll, et oh issand, ma ei mäleta, kus see täpselt on (tuletan meelde, et meie kool meenutab labürinti, kuhu ma siiamaani ära eksin), kuid leidsin peale pikka otsimist üles. Mõne aja pärast tuli üks sekretäridest (meil on neid mitu) Krankenzimmerisse ning küsis, mis mul lahti on. Mõtlesin, et oh issand, kuidas seda kõike nüüd saksa keeles rääkida. Lõpuks seletasin talle kogu olukorra ära ning ta palus mu ema numbrit, et talle helistada ja olukorrast teavitada. Mõne aja pärast tuli mulle ema kooli järgi ning viis mu koju.

Õhtu veetsin jalga ravides ja üleöö läks olukord jällegi heaks.


Laupäev, 05.12.2015

Ärkasin kell pool kaheksa, sest väikevend tuli mu tuppa mu voodi juurde ning äratas mind ülesse. Olime kahekesi kodus, sest ülejäänud olid kõik kuskil ära. Rääkisime veidike juttu ning ta otsustas siis mulle hommikusöögi voodisse tuua, mis oli tohutult armas temast. Kella 11 ajal läks ta enda parima sõbra juurde ning ma jäin kuni kella üheni üksi koju.

Kella ühe aeg otsutasin hakata õuna-kaneeli saiakesi küpsetama, mis tulid väga hästi välja ja köök mattus kaneelilõhna kätte. Jõulutunne tuli peale ning nautisin hetke. Jõime emaga cappuccinosid ning sõime neid saiakesi. Väikevend proovis ka ning peale esimest ampsu karjus ta: "ma armastan seda" ning ta esitas mulle soovi neid järgmisel päeval uuesti teha, kuid kahjuks polnud meil kodus rohkem lehttainast.

Kella kuue aeg saatsin YFU Saksamaa kontorisse e-maili Christopheri abiga, et küsida informatsiooni keskaastaseminari kohta (kuna ma saatsin enda paberid ära viimasel päeval, siis pole ma kindel, millisel seminaril täpsemalt olen ning mis linnas ja millal + kuna Christopher tuleb ka minuga kaasa, siis tahtsime uurida, palju see talle maksma läheb). Sain eelmisel laupäeval haiglast arve, seega küsisin YFUlt informatsiooni ka selle kohta, mida täpsemalt teha on vaja, et kindlustus kataks ära.

Kirjutasin nädala alguses YFU Eesti kontorisse ning Eva-Helen ütles, et pean Saksa YFUsse pöörduma, sest kõik need, kes YFUga Saksamaale tulid, saavad YFU Saksamaa kaudu kindlustuse. Nüüd ootan neilt vastust.

Christopher läks peale kirja kirjutamist sõbra sünnipäevale ning enne kui ta lahkus, küsisin ta käest, kas ta proovis õuna-kaneeli saiakesi. Ta ütles jah ning kiitis neid ja ütles, et sõi umbes 10 tükki ära :D

Õhtupoolikul puhastasime väikevennaga enda jalanõusid ning peale seda hakkasime Lasse ja emaga saksakeelset "Üksinda kodust" vaatama (Kevin - Allein zu Haus). Samuti tõi ema minule ja väikevennale kaks väikest kuusekest, mille mõlemad ära ehtisime. Panin tuled ka külge ning nüüd on mu toas väga mõnus olla ja pisikest kuusekest vaadata.


Pühapäev, 06.12.2015

Nikolaustag!

Ärkasin kella poole 11 aeg üles ning kohe, kui enda toast välja tulin, vedas väikevend mind koridori. Nikolaus oli käinud! Saksamaal ei eksisteeri päkapikke, vaid siin on Nikolaus, kes külastab 6ndal detsembril. Et temalt midagi saada, peavad selleks päevaks enda jalanõud olema puhastatud ja välja tõstetud Nikolausi jaoks, et ta saaks sulle midagi tuua. Kui jalanõud puhastatud pole, siis ta toob sulle hoopis midagi halba ja see ei ole üldse tore. Seega väikevennaga puhastasimegi eelmisel päeval koos jalanõusid ning võtsin ka Saksa traditsioonist osa. Tore oli! Palju magusat sain endale.

Küpsetasime kella ühe ajal emaga jälle õuna-martsipanikooki, sest Kira pidi hiljem mulle külla tulema. Kook tuli hästi välja ja maitses samuti hästi.

Kira jõudis veerand nelja ajal kohale ning alustasime tantsimisega. Nimelt on meil 14ndal detsembril esinemine ning peame harjutama + kuna nad alustasid selle tantsu õppimisega juba siis, kui mind Saksamaal polnud, siis õpetas Kira mulle algust. Tantsisime umbes kaks tundi, siis sõime kooki, jõime (mina muidugi cappuccinot, sest see on üks mu uus lemmikutest jookidest) ning ajasime juttu.

Vahetasin voodil ka voodipesu ning nüüd on mul jõuluteemaline voodipesu ja see aitab jõulutunde loomisele väga palju kaasa. Jõuluaeg on ikka üks väga tore aeg!

Auf Wiedersehen!

Perekondlik nädalavahetus

Reede, 27.11.2015

Koolipäev nagu koolipäev ikka. Üllatavalt lühike päev oli tegelikult, sest teine tund oli vaba ning viies ja kuues tund jäid ära, seega jõudsin kella veerand ühe ajal juba koju. Sain saksakeelse The Sims 4 kätte, millest olin väga ekstaasis. Panin mängu installima ning läksime ema ja vennaga pärastlõunal linna. Õhtupoolikul avati Rintelnis jõuluturg ning Christopher esines seal paari inimesega orkestrist. Käisime veel kinke ostmas ning peale seda külastasime ka Marktkaufi, kus ostsin väga palju magusat, mida Eestisse saadan (need, kes saavad, olge õnnelikud :D). Koju jõudes küpsetasime kooki ning tuju oli väga hea.

Jõuluturg nägi väga ilus välja. Kõik tuled olid imelised, kuusk oli vahva ning kogu õhkkond oli mõnus. Valasin paar pisarat ka, sest kõik oli lihtsalt nii vapustavalt kaunis.

Laupäev, 28.11.2015

Panin äratuse kella kümneks, et jõuda enda asjadega ilusti valmis. Kaunistasin kooki, panin asju valmis ning sättisin. Kella poole ühe ajal hakkasime ema, Christopheri ja väikevennaga sõitma. Viisime väikevenna ta parima sõbra juurde ning ise suundusime kolmekesi Hannoveri poole, kus pidi toimuma YFU Adventstreffen. 

Jõudsime asukohta, kuid polnud kuhugile parkida, seega sõitsime kuhugi eemale, et saaks autot parkida. Jalutasime YFU kohtumisele, mis toimus ühes väikeses majakeses ühe kiriku kõrval. Kuna iga vahetusõpilane, kes sinna läks, pidi tooma kaasa enda riigile omapärast toitu. Ma küpsetasin eelmisel päeval õuna-martsipanikooki ning tegin küpsisetorti. Viisin kaasa ka Kalevi šokolaadi. Mõlemad koogid söödi väga kiiresti ära ning šokolaad samuti. Kuulsin mitmelt inimeselt kiidusõnu!

Alustasime üritust enda tutvustamisega ning suundusime siis välja, et kahte energizerit teha. Enamus korraldajatest käisid vahetusaastal USAs (Saksamaal on see väga populaarne, et minnakse just USAsse). Ühe korraldaja tütar käis Eestis vahetusaastal ning ta ütles, et meie keel on huvitav. Seejärel jaotati meid kahte gruppi: vahetusõpilased ja vahetuspere. Meie läksime alla korrusele ning teised jäid üles. Toimus tore töötuba, kus arutasime ja kirjutasime neljal erineval teemal (kool, vahetuspere, keel ja kontakti hoidmine pärisperega). Seejärel pidime valmistama plakati enda riigi jõulutraditsioonide kohta. Olin Ronjaga (Soome) paaris ning tegime ülevaatliku postri.

Seejärel läksime saali, kus olid kõik vahetuspered ning pidime enda riigi jõulutraditsioone neile tutvustama. Kuulsime mitmete riikide (alustades USAst kuni Türgini) traditsioone ning väga huvitav oli. Saime erinevate riikide toitu ka maitsta ja väga põnev oli. Sain endale Türgist, Moldovast ja Mehhikost tutvusi juurde ning mul on selle üle väga hea meel. Riley (mu üks lähedasematest sõpradest ja vahetusõpilane USAst) oli ka kohal ning ta sai Christopheriga ka tuttavaks. Tohutult tore oli teda näha ning millalgi lähiajal sõidan jällegi Hannoveri, et temaga kokku saada.

Ema ja Christopher ütlesid mulle, et nad on mu üle uhked ning mul oli seda ainult rõõm kuulda. Nendepoolne toetus on mulle väga suureks abiks!

Kui üritus lõppes, tahtsime minna auto juurde, et koju sõita, kuid oh häda, me olime unustanud, kuhu me auto parkisime. Kõndisime väga väga väga väga väga palju ning kuna väljas oli pime, siis see raskendas otsinguid. Lõpuks peale 1h otsimist leidsime auto üles ning saime hakata koju sõitma.

Õhtul hilja rääkisime veel Christopheriga sellest üritusest ning tema ja ema ütlesid, et see oli väga informeeriv ja tore.

Pühapäev, 29.11.2015

Ärkasin imelikul kombel pool üheksa üles ja rohkem und ei tulnud. Sõime perega koos hommikust, tegelesin enda asjadega ning kella ühe aeg hakkasime ema, isa ja väikevennaga kodust sõitma. Külastasime ühte jõululaata ning peale seda läksime Porta-Bad'i ujuma. Porta-Bad on üks tore väike veekeskus Porta Westfalicas Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Meenutas veidike Tervise Paradiisi, kuid see saksa oma oli mini-versioon. Tore päev jällegi perega veedetud. Kahju, et Christopher tulla ei saanud. Ta pidi orkestriga Rintelnis jõuluturul esinema. Loodetavasti tuleb ta järgmine kord.

Käisime peale ujumist ka ühes Itaalia restoranis söömas. Hinnanguks annaksin viiepallisüsteemis 1,5. Pidime tohutult kaua ootama, teenindus andis soovida, kelner oli ülbe hoiakuga, meie toit viidi valesse lauda ja teiste toit toodi meile. Hinnad olid keskmisest kaks korda kallimad. Tellisin enda lemmiku pizza, mis oli maitselt hea, kuid mitte parim. Enam sinna küll ei lähe. :D

Oktoobri kokkuvõte: tohutult kiire kuu

Oktoober möödus topeltkiirusel ning nii palju oli teha! Väga palju muutusi on toimunud, millega üritan nüüd harjuda. Vahetuskogemus rikastab ning olen tänulik, et saan sellest osa võtta.

1) Õppida võimalikult palju saksa keelt! Olen õppinud ise palju juurde ning olen keeleliselt parem kui kuu alguses. Vabal hetkel õpin sõnu ning vormin lauseid. Ühel päeval, kui mu klass kirjutas matemaatikas eksamit, mida mina tegema ei pidanud, siis õppisin samal ajal ära hoopiski 67 uut saksakeelset sõna.

2) Saada mitme vahetusõpilasega kokku, et muljetada! Sain kahe vahetusõpilasega eraldi kokku (Katie Kanadast ja Riley USAst). Mõlemaga veetsin mõnusalt koos aega ning olen tänulik, et mul on sõpru nii kaugelt!

3) Kuna oktoobri kaks viimast nädalat on minu jaoks koolivaheaeg, siis puhata! Puhkasin üsna korralikult, kuigi vaheaeg möödus suuremas osas paberimajandusega tegeledes.

4) Teha perele eestipärast toitu! Tegin perele eesti retsepti järgi muffineid, mis tulid väga head välja. Šokolaadimuffinid vaniljekreemi ja vaarikatega. Perele ja mulle väga meeldisid ning teen millalgi lähiajal uuesti.

5) Kirjutada YFU Saksamaale ja ajada asjad korda tugiisikuga! Plaanitud asi ei ole kahjuks siiani aset võtnud, kuid sain lõpuks pere vahetatud ning olen selle üle väga rõõmus.

6) Blogida! Blogisin huvitavatest seikadest ja jagasin enda tegemisi. Mu blogi külastati oktoobri jooksul 1418 korda ning olen selle arvu üle väga rõõmus!

7) Sõpradega aega veeta! Veetsin sõpradega palju aega ning olen rõõmus, et nad mul olemas on. Tegime Alina, Alexa ja Piaga oktoobri lõpus koos ka väikse ööbimise ning meil oli väga tore!

8) Koolis võimalikult palju kaasa teha ning häid hindeid saada! Tegin võimalikult palju kaasa (nii palju, kui aru sain). Sain ainult ühe hinde ning see oli keemia üllatustöö eest, mis mul läks väga halvasti. Muid hindeid kahjuks ei saanud. Tegime hispaania ja inglise keeles eksami, kuid saame hinded teada peale vaheaega, kuid arvan, et mul läks mõlemaga täitsa normaalselt.

9) Mitte haigeks jääda või ennast kuidagi vigastada! Haigeks õnneks ei jäänud, kuid tänu Rhönradturneni trennidele olid jalgadelt pidevalt nahk maas ning veidike valus olla.

10) Saksakeelne raamat läbi lugeda! Päris läbi ei ole lugenud, kuid hetkel on käsil küll jah üks saksakeelne raamat kooli jaoks. Samuti alustan millalgi saksakeelse Harry Potteri lugemist!

Hannoveris ringi seiklemas

Neljapäev, 29.10.2015

Ööbisin Alina pool ning ärkasin üles kell 8, sest tahtsin kell 9 koju minna. Kui hakkasin kell 9 rattaga tagasi sõitma, siis jõudsin ühe minuti sõita ning rattalt tuli kett maha. Suurepärane algus päevale!

Jätsin ratta sinna, kuhu ma jõudnud olin ning jooksin Alina juurde. Ta isa tõi mind koju ning lubas ratta korda teha. :)

Poole üheteist aeg alustasime emaga sõitu Bückeburgi poole, kust ma pidin rongile minema. Ostsin endale pileti ning jäingi rongi ootama. Rong jäi paar minutit hiljaks, kuid õnneks polnud hullu. Jõudsin veidike enne kella 12 Hannoveri. Leppisime Rileyga kokku, et saame kokku rongijaama ees oleva kuju juures. Kui jõudsin sinna kohale, siis nägin teda ning kallistasime pikalt. Nägin teda viimati septembris YFU kohtumisel ning tore oli teda uuesti näha!

Suundusime Ernst August Galerie poole. See on üks väga suur kaubanduskeskus, kus me ringi jalutasime, katusel käisime ning võimatu oli ka mitte Starbucksi minna. See oli mu esimene kord Starbucksis ning olin väga elevil. Arutasime Rileyga pikalt, mida tellida ning otsustasime Pumpkin Spice Latte kasuks. Kui pärast veel üks kord sinna läksime, siis tellisin uuesti Pumpkin Spice Lattet, sest see oli tohutult hea. Teisel korral tellis Riley Vampire Frappucino. Jõin ühe päeva jooksul umbes 1l kohvi. Topsidele kirjutatakse ka nimi ning kui teenindaja küsis mu nime, siis vastasin ikka "Kairit", aga ta ei saanud väga aru, seega kirjutas topsile "Katy". Olen sellest päevast saati nüüd Katy, mitte Kairit :)

Jalutasime linnas ringi ning ostsime mulle ka ühepäevase metroopileti, et saaksin ringi sõita. Käisime ka Rathaus Hannoveri juures (Hannoveri raekoda) ning see oli massiivne! Tundsin ennast tohutult väiksena, kuid see hoone nägi imeline välja.

Jalutasime veel palju ringi ning rääkisime juttu. Oleme väga lähedased sõbrad ning võimatu on koos olla ilma naermiseta. Olen tohutult rõõmus ja tänulik, et tean teda. :´)

Ema ja Christopher muretsesid minu pärast, et olen üksi jne, kuid õnneks läks kõik hästi ja jäin ellu. Deutsche Bahniga oli jällegi meeldiv sõita ning suudan siin juba täitsa üksi hakkama saada.

Hiina ja mongoolia köök- uusi maitseid proovimas

Kõik, kes mind lähemalt teavad, on teadlikud, et ma ARMASTAN hiina kööki. Käisime täna perega hiina ja mongoolia restoranis, mis asub Mindenis. Käisin seal esimest korda ning olin ja siiani olen vägagi vaimustuses. Restorani sisekujundus oli väga huvitav, õhkkond oli mõnus ja toit oli tohutult hea.

Vahet pole, kui palju sööd või mida sööd, alati makstakse üks hind. Võid võtta nii palju süüa, kui soovid. Valik oli väga mitmekesine ja tohutult maitsev. Sõin muidugi oma lemmikuid hiina köögi rooge, kuid otsustasin proovida ka midagi eksootilist. Nimelt sõin esimest korda elus midagi väga huvitavat ning selleks oli känguru-, krokodilli- ja hailiha. Ma pole kunagi varem kuskil restoranis näinud, et pakutakse ning muidugi polnud ka varem seda söönud. Väga huvitav maitseelamus!

Kõige rohkem meeldis mulle känguruliha. Krokodilliliha oli normaalne, kuid veidike kuiv. Hailiha maitses mulle kõige vähem. Kõik, kes mind teavad, on teadlikud, et ma ei söö üldse kala. Mõtlesin, et äkki haikala isegi maitseb mulle, aga ei, kahjuks ei maitsenud. Vähemalt proovisin ära ning olen kogemuse võrra rikkam! Proovisin süüa pulkadega, kuid andsin natukese aja pärast alla, sest see ei tulnud mul just väga hästi välja.

Magustoiduks sõin šokolaadipudingut, ananassi šokolaadikastmes ja šokolaadikomme kookoshelvestega. Need kõik maitsesid tohutult hästi! Mina kui suur magusasõber lihtsalt sulasin neid süües ja olin mõtetega paradiisis. Kui saaksin, siis sööksin neid igapäevaselt, kuid kahjuks võtaksin kindlasti kaalust palju juurde.

Saime igaüks veel kurikuulsa õnneküpsise, kus oli siis väike paber sooviga sees. Ühel pool oli kirjas inglise keeles, teisel pool saksa keeles. Minul oli kirjas "Charming courtesy brings success. Charmante Schmeicheleien bringen Erfolg." ehk siis "võluv viisakus toob edu".

Eesti vs Saksamaa: koolisüsteemide erinevused

Hallo!

Viimased päevad on tohutult kiiresti möödunud ning terve see nädal möödub topeltkiirusel. Nii palju on toimunud ja hakkab ka toimuma. Hoian teid võimalikult tihti kursis!

Otsustasin teha postituse Eesti ja Saksamaa koolisüsteemide erinevuste kohta. Mitmed inimesed on palunud mul seda teha (üks kõige tahetumaid postitusi) ning pidevalt küsivad, kas on juba valmis. Kohe on! :D

Igatahes mainin kohe ära, et toon välja erinevused enda saksa (10-4) ja eesti (lõpetasin 10.) klasside ning saksa (Gymnasium Ernestinum Rinteln) ja eesti (Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi) koolide vahel. Mõned üksikud erinevused puudutavad ka tervet riiki. Tegu on puhtalt minu arvamuse ja tähelepanekutega! Olen need erinevused endale märkmikusse kirja pannud koolis oldud aja jooksul ning nüüd jagan neid teiega. Arvasin alguses, et neid erinevusi ei tule väga palju, aga minu arvates tuli ikka küll. :D

Aga igatahes alustame:

• Hinded 1-6 / 1-5. Saksamaal on kuni kümnenda klassini (kaasa arvatud) võimalik saada hindeid ühest kuueni. Üks on parim hinne, kuus on halvim (ehk siis see tähendab, et kukkusid läbi). Eestis on võimalik saada hindeid ühest viieni. Viis on parim ja üks on halvim (minu arust saad sa ühe, kui sa oled töö ajal puudunud (esialgu saad ! ning kui 10 päeva jooksul ei paranda ära, siis see muutub üheks), kui keeldud tööd tegemast või kui lihtsalt kukud läbi).
• + ja - tähtsus. Saksamaal mängib üsna suurt rolli see, et kas sa said hindele + või - juurde. Eestis see nii suurt rolli ei mänginud.
• Õpikud. Saksamaal on igal liidumaal enda õpikud (seega mul siis Niedersachseni omad). Eestis oli terve riigi peale põhimõtteliselt samasugused õpikud.
• Klasside vahetus. Saksamaal liiguvad üldjuhul õpetajad klasside vahelt ning õpilased püsivad enda klassiruumis (paaris üksikus tunnis oleme teises klassiruumis). Eestis sellist asja ei olnud. Eestis pidime meie, õpilased, liikuma klasside vahel.
• 1700 vs 400. Siin saksa koolis on õpilasi umbes 1700. Eestis oli aga umbes 400. Meie saksa koolihoone on ainult kahekorruseline ning eesti koolihoone viiekorruseline + garderoob 0. korrusel. Hea meelega paigutaksin 1700 õpilast viiekorruselisse kooli ning 400 kahekorruselisse, sest koolis, kus on kaks korrust ja 1700 õpilast, on vahetundides põhimõtteliselt võimatu liikuda ning pead tükk aega ootama, et saaksid paar sammu astuda.
• Plaksutamine vs koputamine. Kui keegi teeb Saksamaal klassis presentatsiooni või midagi selle taolist, siis koputatakse laudadele. Eestis aga plaksutatakse. Esimesel koolipäeval olin küllaltki ehmunud "miks te koputate? miks te ei plaksuta? mis toimub? appi!". Praeguseks olen koputamisega ära harjunud ja pean seda normaalseks. Vahepeal, kui olen väsinud või unine ja ei jaksa kätt laua peale tõsta, et koputada, siis koputan lauda alt poolt.
• Käe tõstmine vs sõrme tõstmine. Kui keegi tahab midagi klassis öelda, siis tõstetakse selleks  üldjuhul sõrm. Eestis tõstetakse üldjuhul kätt.
• Tundide algus. Kui õpetaja siseneb klassi, siis Eestis olin harjunud tõusma püsti ja seisma niikaua, kuni õpetaja ütles "istuge". Siin sellist asja ei eksisteeri! Vähemalt minu klassis mitte. Kui õpetaja siseneb klassi, siis kõik istuvad rahulikult enda kohal. Õpetaja tervitab õpilasi alati esimesena! Olin esimesel koolipäeval väga segaduses ja šokeeritud. Ma olin ainuke, kes tõusis püsti, kuid mulle öeldi siis kõrvalt, et istuksin tagasi toolile ning küsiti, miks ma püsti seisan. Pean püsti tõusmist viisakuseks ja õpetajate austamiseks. Nüüdseks olen samuti sellega ära harjunud. Eestis tuleb hakata uuesti ümber harjuma.
• Koolitoit. Oi, kuidas ma igatsen Eestis saadud tasuta koolitoitu! Siin peab söögi eest maksma. Meil pole isegi söögivahetunde. Söökla on olemas küll, aga see töötab põhimõtteliselt väikse kohviku või puhvetina. Sealt saab võileibu, saiakesi, muffineid, jooke jne osta. Kooli lähedal on ka üks väike pood, kus paljud käivad pikematel vahetundidel süüa ostmas.
• Vahetundide pikkused. Nagu ma mainisin, siis söögivahetunde siin Saksamaal mul ei eksisteeri. Küll on mul aga vahetunnid endiselt olemas. Vahetundides veedan üldjuhul aega Christopheri ja tema grupiga, kuhu ma olen nüüdseks juba sisse sulandunud. Peale teist tundi on paus 20 minutit. Peale neljandat tundi on paus 15 minutit. Ülejäänud tundide vahel on paus 5 minutit. Kuna koolimajas läheb liikumisega aega, siis on alati vaja kella vaadata, et sa ikka õigeks ajaks kuhugi jõuaksid. Kui sul on ühes päevas 9 tundi, siis üks tund on alati vaba. Ehk siis 8 ainetundi ja üks vaba tund. Mul on 9 tundi esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Võtan vaba tunni üldjuhul söömiseks ja puhkamiseks. Kaheksanda ja üheksanda tunni vahele pole määratud vahetundi, seega teeme aktiivselt tööd edasi. Eestis on kolm vahetundi 20 minutit pikad (söögivahetunnid) ja ülejäänud vahetunnid 10 minutit pikad.
• Koolipäeva algus. Eestis algasid mu tunnid 8.10. Siin Saksamaal algavad hoopiski 7.45, seega pean varem üles ärkama, mis pole just kõige toredam.
• Vaheajad. Eestis on enamikel koolidel samal ajal vaheajad (v.a. mõned koolid). Saksamaal on vaheajad alati erinevatel aegadel, olenevalt liidumaast. Paljudel liidumaadel on lisaks vaheaegadele veel paar päeva puhkust koolist (mul on jaanuari lõpus kaks koolivaba päeva ja mais samuti kaks päeva vaba).
• Kooli algus ja lõpp. Eestis algab üldjuhul kool esimesel septembril (mõndadel koolidel on erandid) ja lõpeb juuni alguses (jällegi olenevalt koolist). Saksamaal algab iga aasta kool erineval ajal. Väga suurt rolli omab ka see, mis liidumaal sa elad. Sel aastal lõppesid Niedersachsenis (NI) koolid 22. juulil ning algasid 3. septembril. Järgmine aasta lõppevad NI koolid 22. juunil ning algavad 4. augustil. Leian, et tulin väga õigel ajal, sest see kooliaasta on lühike. :D
• Tundides kaasa töötamine. Minu klassis teevad põhimõtteliselt kõik kaasa, tõstavad sõrme kogu aeg ning tahavad kaasa rääkida. Eesti koolis see päris nii ei olnud. Keegi eriti ei tõstnud kätt ning peaaegu kõik unelesid. Samuti ei istu siin keegi tunni ajal telefonis nagu Eestis. Väga palju on ka konspekteerimist. Eestis oli üldjuhul nii, et õpetaja näitas slaidiesitlustelt konspekte ja me kirjutasime ümber. Siin me peame ise õpetajat kuulama ja ise konspekteerima.
• Grupid. Vahetundides ringi liikudes märkan igal pool erinevaid gruppe, kuhu kuuluvad kindlad inimesed, kes pidevalt aega koos veedavad. Eestis sellist asja väga ei kohanud. Kindlasti olid olemas mingisugused grupid, aga kindlasti ei olnud olukord selline nagu siin. Mingil määral on see gruppides olemine halb, sest paljud tahavad mingisse gruppi kuuluda, kuid neid ei aksepteerita või nad ei sulandu sisse.
• Huvitegevus. Gymnasium Ernestinum Rinteln pakub väga palju erinevaid huviringe ja spordigruppe, millega saab liituda. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis sellist asja ei olnud. Kui tahtsid kuhugi minna, siis pidid endale ise mingi huviringi leidma ning üldjuhul pidi selleks teisse linna sõitma.
• Rattad. Umbes 20% õpilastest (umbes 300 õpilast) tulevad hommikuti kooli rattaga. Muidugi nüüd, kui on juba külmem, jääb neid vähemaks, kuid ikkagi tuleb neid rattaga kooli väga palju. Eestis see nii ei olnud. Muidugi oli paar üksikut inimest, kes otsustasid rattaga tulla, kuid võrreldes siinse kooliga, on olukord väga erinev.
• Bussid. Pikk ootamine ning vahepeal on tunne, et see võtab terve igaviku aega. Väga tihti jäävad need ka hiljaks (pünktlichkeit!!!). Luban, et Eestisse tagasi tulles ei vingu ma enam busside hilinemise pärast. Samuti tuleb siin neid busse väga harva. Kui soovin koolist koju bussiga minna, siis pean enda aega väga hästi arvestama. Bussid tulevad kooli juurest 7.15; 8.23; 11.35; 12.30; 13.20 ja 15.45. Rohkem ei tule. :D
• Huvitavad õppeained. KJJGs olid kõik õppeained tavalised ja traditsioonilised. Siin õpime me peale tavatundide veel poliitikat ja filosoofiat. Samuti on võimalus ka näitlemises/teatris käia, kuhu mina ei läinud.
• Keelte õppimine. Eestis õppisin ma eesti, inglise ja vene keelt. Need, kes läksid gümnaasiumis sotsiaalrakendusse, said soome keele ka veel juurde, aga kuna ma olen reaal-looduses, seega mul soome keelt pole. Siin õpime me saksa ja inglise keelt. Veel peame valima hispaania, prantsuse ja ladina keele vahel. Paljud õpivad peale saksa ja inglise keele veel hispaania + prantsuse keelt. Seega valikuid on eesti koolist rohkem!
• Teooria vs praktika. Eestis rohkem teooriat, Saksamaal rohkem praktikat. Väga tähtsaks peetakse siin grupitöid ja meeskonnatöö arendamist. Tundides on rohkem arutlemist ja vähem kirjutamist.
• Muusika. Eestis õppisime muusikaõpetuses ajalugu ja laulsime. Siin me õpime teooriat, ajalugu, loeme muusikapalu ja laulame. Kuna ma ei tea teooriast mitte midagi, siis enamuse aja tunnist olen lihtsalt väga segaduses. Olen kindel, et eesti keeles oleks mul raske aru saada, aga saksa keeles on olukord veel hullem.
• Kunst. Eestis me ainult joonistasime kunstiõpetuses. Siin me joonistame, õpime teooriat, kompositsiooni ja analüüsimist. Meie kunstirühmas õpitakse rohkem teooriat, teises rühmas tehakse rohkem praktilisemaid asju (skulptuurid jne). Samuti on mulle ka väga uus see, et me peame tegema kunstiõpetuses kodutöid!
• EKSAMID. Siin nimetatakse suuri kontrolltöid eksamiteks ning neid tehakse ühes aines aasta jooksul ainult paar korda. Samuti tehakse eksameid IGAS AINES! Samuti ka kunsti- ja muusikaõpetuses, näitlemises, spordis, poliitikas jne. Huvitav on ka see, et siin koolis on eraldi ruumid, kus kirjutatakse eksameid.
• Õpilasesindus. Eestis olin ma kaks aastat õpilasesinduse liige ning esindasin enda klassi. Pidevalt toimus erinevaid üritusi. Siin koolis pole kahjuks õpilasesindust. On olemas küll mingi grupp, kus on inimesed igast klassist (kaks inimest ühest klassist), aga nad otseselt ei korralda/tee midagi koolielu edendamiseks. Koolis on vähe üritusi ning need on korraldatud mingite teatud klasside poolt.
• Erinevad kultuurid. Meie koolis on palju erinevatest kultuuridest ja riikidest inimesi. Palju inimesi on Türgist. Koolis on ka kaks vahetusõpilast- üks tüdruk Šveitsist ja mina Eestist. Hetkel on koolis ka vahetusõpilased Hiinast paariks nädalaks. Samuti on meil koolis ka kaks pagulast Afganistanist. Kirju seltskond! Eesti koolis olid kõik Eestist ja erinevaid kultuure polnud (vene rahvusest inimesi oli küll, aga suurem osa kooliperest oli ikkagi eestlased).
• Õpetajate austamine. Eestis oli tavaline, et kui taheti õpetaja poole pöörduda, siis kasutati sõnu "õpetaja, õps" või hoopiski nime. Siin on teistmoodi! Siin öeldakse "Herr" või "Frau" ja siis veel perekonnanimi juurde. Minu arvates väga viisakas käitumine! Samuti ei karju siin keegi üle klassi nagu Eestis.
• Kappide rentimine. Kui soovisin eesti koolis kappi saada asjade hoidmiseks, siis pidin avalduse täitma, maksma umbes 30 eurot, muretsema endale luku ja sain seda kappi aasta aega kasutada. Siin käib kõik palju lihtsamalt! Pole vaja mingit avaldust täita ega raha maksta. Pead endale ainult luku muretsema, kapi valima, luku kapi külge panema ning ongi valmis! Õppeaasta lõpus võid luku kapi külge jätta, kuid kapp peab olema seest tühi, avatud ning seda kontrollitakse.
• Praktikumid. Ma ei oska öelda, kui paljudel sakslastel selline asi toimib (võib-olla on see NI või meie piirkonna asi, ei oska öelda), aga igatahes iga aasta kümnes klass peab minema kuhugi praktikale (tööle). See toimub kaks nädalat. Mina praktikale ei lähe ning pean kooli minema. Lähen 9-1 klassi ning see on bilingual class ehk siis kahekeelne klass. Ajalugu ja poliitika hakkavad olema inglise keeles, ülejäänud ained on nagu ikka saksa keeles. Kuna see klass ei õpi hispaania keelt (nagu mina), siis ma pean valima prantsuse ja ladina keele vahel. Muidugi valin prantsuse keele, kuigi ma ei oska üldse prantsuse keelt (ainult paari üksikut sõna). Eks näis, kuidas ma kaks nädalat üle elan. + ma ei tea mitte kedagi sellest klassist, seega kaks nädalat tulevad põnevad :))))
• Garderoobid ja vahetusjalanõud. Eesti koolis polnud lubatud minna välisjalanõudega garderoobist välja ning seda isegi kontrolliti. Siin sellist asja ei eksisteeri! Siin pole isegi garderoobe, seega kõiki välisriideid kantakse kaasas. Vahetusjalanõusid ei eksisteeri ning kõik kõnnivad koolis ringi välisjalanõudega, seega põrandad on pidevalt küllaltki mustad.
• Projektorid ja tahvlid. Meie eesti koolis oli igas klassis projektor ning üldjuhul kas tavalised rohelised tahvlid või siis valged tahvlid, millele sai markeritega kirjutada. Siin on ainult paaris üksikus klassis projektorid, need pole siin väga levinud. Kuid siin on see eest sellised "valgus projektorid" (ma ei tea nende õiget nimetust), kuhu pannakse läbipaistev paber peale ning valgusega suunatakse pilt seinale. Teeb samasugust tööd nagu projektor. Siin on igas klassis tavaline roheline tahvel, valgeid tahvleid ei eksisteeri. Paaris üksikus klassis on olemas isegi SMART tahvlid, kuhu saab mingite spetsiaalsete kirjutusvahenditega kirjutada ning kõik, mis sa kirjutad või joonistad, läheb automaatselt arvutisse sellele failile, mis samal ajal avatud on (loodetavasti saate mu mõttest aru). Huvitav on ka see, et kõiki tavalisi rohelisi tahvleid saab siin üles-alla liigutada. Seega, kui oled liiga lühike või pikk, siis saad vastavalt vajadusele liigutada. Eestis oli meil selline tahvel ainult vene keele klassis ning kõik olid väga vaimustuses sellest, haha. :D
• Õpetajate vanus. Eestis olin harjunud nägema üldjuhul vanemaid õpetajaid. Siin on paljud õpetajad aga üpriski noored. On ka üksikuid vanemaid õpetajaid, aga enamus õpetajaid on vanuses 30 või selle ringis.
• Stuudium vs I-Serv. Meil oli eesti koolis kasutusel Stuudium (paljudes teistes koolides e-kool). Siin on meil kasutuses I-Serv, millest ma ei saa mitte midagi aru (+ saksa keeles). Seal on kõik olemas, mis Stuudiumiski + veel paar põnevat asja, mida uudistada. Erinev on see, et I-Servi ei kirjutata kodutöid ega hindeid. Kõik kodutööd öeldakse tunnis ning vahepeal ma isegi ei tea, mida tegema peab, sest ma ei kuulnud või ei saanud aru.
• Laudade paigutus. Eestis oli igas klassis lauad, mille taga istuti kahe kaupa. Siin niimoodi ei ole! Ma pole koolis ühtegi klassi näinud, kus oleksid kahekohalised lauad. Kõik lauad on ühekohalised ning kõik lihtsalt ühte ritta seatud. Üldjuhul on moodustatud kaks/kolm pikka rida laudadest. Huvitav on ka see, et kui sul on mingis klassis viimane tund, siis tunni lõpus tõstetakse toolid laudadele, et koristaja saaks kergemini tööd teha. Eestis ei tõstnud keegi toole laudadele.
• Abituurium panustab kooli kaunistamisse. Siin on tavaks (vähemalt meie koolis), et iga aasta abituurium teeb kooli heaks midagi (istutavad lilli, puid, värvivad kooliseinu jne). Eestis polnud mitte midagi sellist.
• Erinevad koolitüübid. Eestis pead sa käima algkoolis ja põhikoolis, soovi korral võid minna gümnaasiumisse või kutsekooli. Siin on asjad veidike teisiti. Siin käiakse neli aastat algkoolis (Grundschule) ning siis otsustatakse lapse tuleviku üle. Laps saadetakse kas Hauptschulesse, Realschulesse või Gymnasiumisse. Gymnasium on kõige tugevam. Need kolm koolitüüpi on erineva pikkusega ning mängivad tulevikus väga suurt rolli. Samuti on ka põnev teada, et lapsed lähevad siin kooli siis, kui nad on 6-aastased. Eestis minnakse kooli 7-aastaselt.

Päev minu elus

Mindeni külastus: Kaiser Wilhelm Denkmal ja käsipall

Käisime vanematega eelmise nädala pühapäeval Mindenis. Tahtsin sellest juba varem kirjutada, aga see nädal läks liiga kiiresti ja vaba aega eriti ei olnudki. Või kui oli vaba aega, siis olin liiga väsinud või läks meelest, et kirjutada.

Võtsime esimeseks sihtmärgiks minna Kaiser Wilhelm Denkmali. See asub ühe mäe otsas Mindenis. Parkisime auto sinna lähedusse ja alustasime kõndimist. Umbes 10 minutiga olime juba üleval ja see koht oli imeline! Väga huvitav nägi välja ja sealt avanev vaade oli ka suurepärane! Väikest videoklippi saate vaadata siit!

Wilhelm II oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888-1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.

Edasi sõitsime ema parima sõbranna juurde. Saime temaga kokku ning suundusime edasi ühe Mindeni spordihalli juurde, kus toimus käsipall. GWD Minden versus HG Saarlouis. Olime muidugi koduvõistkonna ehk GWD Mindeni poolt. Me võitsime lõpuks kahe punktiga!

Videot saad vaadata siit!

Seis esimese poolaja lõppedes

Nendega taoti piki jalgu, toole ja tribüüne :D

Seis mängu lõppedes, meie võitsime 2 punktiga!